Ennast kiitma ja oma lugusid rääkima peame ikka ise (6)

Ennast kiitma ja oma lugusid rääkima peame ikka ise

 

Eestlased üldse ja saarlased seda enam on liiga tagasihoidlikud ja arvavad, et meil ei ole midagi erilist välja pakkuda, et mujal on ikka kõik parem ja ilusam.

Ometi on meil olnud sellised inimesed nagu Aira Kaal, Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Juhan Smuul, kellest vahepeal eriti ei hoolitud, aga nemad on ju ikkagi meie klassikud. See on nende aeg, mille vastu tunnevad turistid muust maailmast ülimat huvi. On oluline, et me oskaksime neid välja pakkuda, kes meil on. Ja mitte ainult kirjanikke, meil on ju ka kunstnikud ja nende teosed. Olgu või seesama Tehumardi mõõk või värske leid – Salme laev, või meie raekoda või ükskõik missugused tähelepanuväärsed objektid.

Need on ju meie oma inimeste tehtud. Peaksime neid rohkem välja pakkuma, näitama ja olema uhked, et just sellised me siin oleme! Mujal maailmas tehakse ühest väikesest sündmusest, olgu või külakokkutulek, niisugune etendus, et anna olla. Ma ikka rõhutan seda, et enesekiitus on nii tähtis asi, et seda kellegi teise ülesandeks usaldada ei tohi. Me peame ennast kiitma, me oleme nii tublid.

Ei ole need inimesed mujal targemad ja paremad midagi ega mujal ilusam kui meil. No kui ilus on Saaremaa! Olgu, meil ei ole mägesid, aga meil on rohelus, meil on mets, võsa ja põllulilled. See on just see, mida sakslane vm oma kodus ei näe. Samuti ei ole kõrbeelanikud rohelust näinudki. Me lihtsalt ei oska olla uhked selle üle, mis meil on.

Kui Saaremaal käivad turistid, siis neid nimesid, keda teatakse, ei olegi tänapäeval palju. Kallast vast teatakse ja Smuuli. Lätlased teavad Tuulikuid, sest neid on seal tõlgitud, ja venelased teavad ka Nõukogude ajal tõlgitud Smuuli ja Hinti. Grünthal-Ridalat teatakse ja Saksa pool ehk ka endisi baltisakslasi, aga Bellingshausenit enam nii palju ei mäletata, võib-olla on see aeg ka möödas, kui Bellingshausen oli nimi – maadeavastuse aeg on nii kaugele jäänud.

Peab tunnistama, et võõrkeelsed inimesed ei tunne Saaremaa kuulsusi. Me pole neid oma külalistele teadvustanud. Me näitame neile ainult oma keskaegset arhitektuuri, kirikuid ja linnust. Nii et siin on tööd kui palju ees. Ma arvan, et väga oluline on rääkida inimestele lugusid meie tuntud saarlastest. Aastaarvud ju meelde ei jää, aga lood küll.

Seda viimast soovitan ma giididele küll, sest on ju ütlemata tore öelda ka seda, et Saaremaad on pidanud külastamise vääriliseks nii Vene tsaar Aleksander I, Hollandi kuninganna Beatrix kui ka Soome president Tarja Halonen. Samuti võiksid rohkem rääkida Saaremaast ja saarlastest oma klientidele majutuskohtade inimesed – me võiksime tõesti ennast rohkem kiita ja omadest rohkem kõnelda.

Lii Muru
giid

KOMMENTAAR

Kaido Kaasik
Valjala vallavanem, SOL-i juhatuse esimees
Kui ma ausalt ütlen, siis ega ma eriti palju Saaremaal neid kuulsate inimeste tähistatud sünnikohti teagi. Tean, et näiteks Peeter Süda sünnikoht on teada, rohkem ei tulegi esimese hooga pähe.

Mina arvan, et kohalike kuulsuste mälestuse jäädvustamine võiks olla eelkõige kohaliku kogukonna asi. Ega meil siin Valjalas neid ju ka eriti palju ole, kelle mälestus jäädvustatud – punasest ajast on tuntud Saaremaa mässuga seotud Aleksander Koit ja esimese kolhoosi koht tähistati ikka ka omal ajal ära. Samuti on Aleksander Sannik kivi saanud…

Samas võib ka küsida, kas see kivi kuskil metsaveerel midagi juurde annab. Valjalas on saanud kauniks traditsiooniks, et isamaalistel tähtpäevadel käiakse küünlaid süütamas ja lilli viimas kiriku juures asuvale Vabadussõja mälestussambale. Sellega ollakse harjutud ja see meeldib kohalikele.

Samas oleme ka mõelnud, et kunagi võiks kiriku seinal olla ka tahvel nende meie valla meeste mälestuseks, kes hukkusid Teises maailmasõjas. Vene poolel võidelnute nimed on meil teada, tegeleme Saksa sõjaväes olnutega.

Raili Nõgu
Tornimäe kooli direktor
Minu arvates on väga oluline teada oma kandi tuntud tegelasi ja kodukandiga seotud ajaloolisi tähtsaid sündmusi. Meie ajalugu on olnud väga kirju ja jätnud erinevaid jälgi paikadesse ja inimestesse. Pere tunneb rõõmu, kui pereliige on külakogukonnas tuntud. Külale on oluline, kui külaelanik on tuntud vallas, vallale on tähtis, kui vallaelanik on tunnustatud maakonnas, maakonnale, kui vabariigis ja nõnda üleilmse tuntuseni välja.

Saarlased on uhked kõikide laiemalt tuntud saarlaste üle. Nõndasamuti ka muhulased, ruhnlased, abrukalased. Meie Tornimäe koolil on suur rõõm ja au, et siitkandist on võrsunud mitmed tähtsad inimesed. Möödunud aasta kevadel tegi koolile väga rõõmustava kingituse kunstnik Andrus Peegel. Ta kinkis koolile oma isa, Juhan Peegli büsti.

Juhan Peegel on sündinud Pöide kihelkonnas Reina külas. Oma esimesed kooliaastad käis ta Tornimäe koolis. Meie õpilaste jaoks oli see sündmus väga tähtis. Nüüdsest teavad nad professor Juhan Peeglist palju rohkem, maikuu 19. päev on saanud meie jaoks uue tähenduse, sest sel päeval meenutame Juhanit ja tema loomingut ning tähistame tuntud keelemehe ja kirjaniku sünniaastapäeva.

Print Friendly, PDF & Email