Päästjad keldreid tühjaks pumpama ei tule

Lääne-Eesti päästekeskus edastas kohalikele omavalitsustele elanike teavitamiseks nõuandeid, kuidas valmistuda kevadiseks suurveeks, et sellega paremini toime tulla.

Päästekeskuse pressiesindaja Sirle Mati sõnul sõidavad päästjad välja vaid juhul, kui otseselt on ohus inimeste, aga ka loomade elu ja tervis. “Hädaabinumbril 112 tasub helistada, kui ollakse veelõksu jäänud või inimese elu ja tervis on muul viisil otseselt ohus,” selgitas Sirle Matt. “Selleks et vett keldrist välja saada, soovitame hoonete omanikel soetada endale veepumbad.”

Omavalitsustele saadetud pöördumises soovitab päästekeskus seoses lumesulamisest tekkida võiva suurveega ja võimalike uputustega asustatud piirkondades võimalikud üleujutuspiirkonnad kaardistada. “Samuti soovitame kogutud andmete põhjal teavitada elanikke võimalikest ohtudest nende kodule ja edastada kohalike meediakanalite kaudu käitumisjuhised üleujutuste korral tegutsemiseks.”

Käitumisjuhised elanikele üleujutusteks valmistumiseks
2010/2011. a lumerohke talve tõttu on kevadel võimalik suurvee- ja sellest tulenev uputuse oht. Siseveekogud võivad üle kallaste tõusta, madalamad kohad maastikul võivad lumesulaveega täituda. Tiheasustusaladel võib tekkida olukordi, kus kanalisatsioon ei võta korraga tekkinud lumesulavett vastu ning teed ja tänavad ujutatakse kohati üle. Samuti on igal kevadel esinenud ummistunud teetruupide tõttu probleeme üleujutatud teedega.

Nõuanded elanikele
• Hoonete keldritest ja tänavatelt vee väljapumpamisega päästeteenistus üldjuhul ei tegele. Päästjad sõidavad välja, kui inimeste elu ja tervis on otseselt ohus.
• Hädaabinumbril 112 helista, kui oled veelõksu jäänud või muul viisil on otseselt ohus sinu elu ja/või tervis.
• Hoonete omanikel soovitame soetada veepumbad, et vajadusel oleks võimalik vesi keldritest välja pumbata.
• Piirkondades, kus kevadine suurvesi on varasematel aastatel probleeme põhjustanud, tekib suure tõenäosusega uputus ka tänavu.
• Kui elad sellises piirkonnas, mõtle läbi kõik ohud, mis võivad vee tõusuga kaasneda, tee vajalikud ettevalmistused, et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Oht võib olla:
– majapidamisele ja sisustusele;
– koduloomadele;
– loomasöödale;
– küttepuudele;
– lahtistele esemetele hoovis;
– sõiduvahenditele.
• Kahjude vähendamiseks:
– vii oma kodune vara maapinnast kõrgematele tasapindadele (korrustele);
– tõsta kõrgemale õlid, lahustid ja muud ohtlikud kemikaalid, et looduskeskkonna reostust vältida;
– kui vesi ohustab elektrisüsteemi, lülita hoone elektrivõrgust välja;
– sulge ka gaasi-, vee- ja kütusemahutite kraanid;
– kui vesi voolab hoonesse, sulge veepinnast allapoole jäävad kanalisatsiooni äravooluavad.
• Kui veetase on veel kõrge, ei maksa keldrit veest tühjaks pumpama asuda, vesi imbub keldrisse tagasi. Vee väljapumpamine ja selle tagasi imbumine võib kahjustada hoone konstruktsioone rohkem, kui seisev vesi. Maja asu vees tühjaks pumpama pärast üldise veetaseme alanemist.
• Veetaseme alanedes tuleb seevastu kohe tegutsema asuda, sest vesi rikub peaaegu kõiki materjale. Kuivata ja tuuluta maja nii ruttu kui võimalik. Märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakterite kasvule. Need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii terviseprobleeme kui vara pöördumatut riknemist.
• Kui suurvee tõttu on tavapärane elukorraldus oluliselt häiritud (ei pääse koju, maja ei saa kütta, ei saa kasutada elektrit, joogivesi on reostunud jmt.) teata sellest kohe omavalitsusse.
• Kui pead üleujutuse tõttu kodust lahkuma, võta kaasa vajalikud vahendid (ravimid, laetud akuga mobiiltelefon, esmaabivahendid, ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud, söök ja jook ning isikut tõendavat dokument).
• Selgita välja võimalik majutuskoht (sugulaste või tuttavate juures või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega), kus saaksid üleujutuse korral ajutiselt viibida.
• Lahku kodunt juba varem, kui majja sissepääs, majast väljumine ja lahkumistee veetaseme tõusu tõttu veel takistatud pole.
• Juhuks, kui sinu pereliikmed ei ole koos, siis leppige kokku koht, kus kokku saate.
• Selgita välja, kuidas saad teavet üleujutuse (ja vee taandumise) kohta.
• Ära unusta küsida, kuidas on üleujutusohuks valmis ka naaber.
• Kodust lahkudes lülita välja elekter, sulge gaasi-, vee- ja kütusemahutite kraanid ja teavita lahkumisest kohalikku omavalitsust.
• Ja veel kord, hädaabinumbrile 112 helista, kui ohus on inimeste, aga ka loomade elu ja tervis. Veepumpamise teenust päästekeskus ei osuta.
• Lisainfo saamiseks pöördu ööpäevaringselt töötavale päästeala infotelefonile 1524, ning infot saad ka veebilehelt www.rescue.ee .

Lääne-Eesti Päästekeskus

Print Friendly, PDF & Email