Kaarma valla haridusteemade arutelu on tekitanud palju küsimusi, millele õigeid vastuseid leida on vist võimatu. Või ei ole? Nagu ütles kord üks vallajuht, otsustavad kooli saatuse lõpuks ikkagi lapsed – kui lapsi ei ole, pole vaja ka kohta, kus neid õpetada.
Ometi on hädas ennekõike maapõhikoolid. Ikka võetakse aasta korraga ja öeldakse, et vaatame veel. Käib selline piltlikult öeldes koera saba jupikaupa lõikumine, mis lõppkokkuvõttes päädib ju ikka sabata (koolita) jäämisega.
Kas poleks tõesti õigem mõelda veidi laiemalt? Kolida näiteks algkoolid, sellised neljaklassilised, maalasteaedadega kokku (nagu on Pihtlas). Sealt edasi on lapsed juba rohkem “kaelakandmiseas” ning pikemad bussisõidud ei muserda neid nii väga.
Nagu tänaseski lehes kirjas, ehk pidanuks meie koolid juba aastaid tagasi mõtlema sellele “erilisele”, sellele “oma Nokiale”, mis oleks pannud lapsevanemaid valima lapsele kodukooli linna suure kombinaatkooli asemel. Aga võib-olla on iva sees ka erakooli ideel? Kuigi jah, see nõuaks juba maksujõulist “publikut”.
Kooli saatuse otsustavad ära õpetajad ja direktor. Kui pole huvi asja vedada siis kool kaob. Või kuidas vanematele meelepärasem ja mugavam. Mitte kunagi lapsed. Maakoolide kadumine tähendamine identiteedi kadumist. Tahe puudub. Küsimus pole ju rahas!
Täpselt samas valdkonnas, et riik peab lahendama aga lahendada asju ise on kiirem ja lihtsam. Toiduhinnad… Kasvata ise, Osta naabrilt. Valmista ise.
Palju asju saame ise teha kui ainult osata soovida.
Lapsed vajavad vanaema v vanaisa. Hädapärane ja kaasaegne ja mugavam on kool. Kuid täiskasvanu ei suuda energiat jagada keskmiselt enamale kui 7 last, sellest lasteprobleemid, mis kestvad ja süvenevad surmatunnini. Just haridussüsteem on põhjus, miks loome õnnetuid. Muidugi kui rääkida ja kirjutada edulugudest saaksime fooni jumaliku.
Mul tulevad judinad selga kui mõtlen vastutusele, mis kaasnevad laste kasvatamisel….
Kuid maailm käib allakäigul niikuinii. Uueks kirikuks on ostukeskused ja uueks usuks demokraatia.
soovitab kaaluda ka Waldorf-tüüpi kooli. Sellist Saaremaal veel minuteada pole ja eristumine ehk “nokia” oleks garanteeritud. Õppemeetodid on ehk pisut lapse-kesksemad kui tavakoolis, samas riiklikku õppekava peavad ära täitma ikka.
Algatauseks võiks välja pakkuda selle mõtte ja paluda huvitatutel endast märku anda. Selle pealt ole siis näha, palju “publikut” loota on.
Väiksemate koolide likvideerimiseks piisab sellest, kui võtta sinna vastu tegelikult erikooli vajavaid käitumishälvikuid.
Minu arvates ikka ei sobi lasteaed ja kool ühtekokku. Lihtsalt sellepärast, et kummalgi on oma päevakava ja kord. Kui lasteaialaps teeb päeval lõunauinakut, siis koolilaps kasutab vahetundi oma energia väljaelamiseks. et tunnis suudaks vagusi püsida. Pealegi võivad väikesed pisipõnnid kergesti jalgu jääda suurtele energiapommidele. Lasteaed peaks ikk olema lasteaed, kuhu võin oma võiksekes turvaliselt jätta. heal juhul tuleb kooseksisterimine kõne alla väga väikestes maakohtades, kus on vähe õpilasi.