EMÜ uuris vedelsõnniku kasutamist

Eesti maaülikool jõudis lõpule uuringuga, mis käsitleb vedelsõnniku kasutamist rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning selle mõju keskkonnale ja saagi kvaliteedile.

Uuringu käigus selgitati vedelsõnniku kasutamise agronoomilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte võrdlevalt mineraalväetistega. Eeskätt uuriti vedelsõnniku koostist, mõju saagile ja toitainete kadusid. Uurimistulemused näitavad, et vedelsõnnikuga on otstarbekas väetada eelkõige kõrreliste rohumaid, et vähendada kulutusi kallitele NPK-mineraalväetistele. Siiski on vedelsõnniku andmine kasulik ka ristikurohketele taimikutele, sest sõnnik katab taimede fosfori- ja kaaliumivajaduse ning PK-mineraalväetisi pole vaja anda, samuti tõuseb üldine saagitase.

Vedelsõnnikuga väetamise hektarinormi arvutamisel tuleks lähtuda eeskätt ammooniumlämmastiku sisaldusest sõnnikus, mida taimed kiiresti omastavad. Ülejäänud lämmastik mineraliseerub aeglaselt ja mõjutab väetamise aastal rohumaa saaki vähe, öeldakse uuringu lõpparuandes.

Kolm aastal väldanud uuringu käigus selgus, et vedelsõnniku mulda viimine oli võrreldes selle maapinnale andmisega tõhusam ainult kõrreliste rohukamaral, kuid see küsimus vajab edaspidi põhjalikumat uurimist. 2010. aastal põldheinapõllul (punast ristikut 50–55 protsenti saagist) läbi viidud tootmiskatsetest selgus, et mõlemad läga andmisviisid (lohisvoolikuga taimiku pinnale, spetsiaallaoturiga mulda) andsid lähedase tulemuse, kusjuures saagitõus oli võrreldes väetamata alaga 22–29 protsenti.

Üldlämmastiku ja kaaliumi leostumine sademetega olenes rohkem rohukamarast kui väetamisest. Viimasel kümnel aastal on Eestis ehitatud lüpsikarjadele hulganisti vabapidamisega külmlautu, kus loomade väljaheited kogutakse vedelsõnnikuna samas asuvasse lägahoidlasse, mida saab tühjendada ainult soojal aastaajal. Samal ajal muutub järjest teravamaks küsimus, kuidas seda vedelsõnnikut põllumajanduses optimaalselt kasutada.

Ebaõigel kasutamisel võib veise- ja sealäga, sattudes põhjavette või veekogusse, reostada keskkonda. Rohumaadel mõjutab vedelsõnnik rohu keemilist koostist, taimede püsivust ja taimiku liigilist koosseisu, aga ka karjamaarohu söödavust. Silotegemisel võib massi sattuda roiskbaktereid, mis rikuvad silo kvaliteeti.

Print Friendly, PDF & Email