Pindalatoetus võib kaks korda suureneda

Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni sakslasest liige Albert Dess tuli oma raportis välja ettepanekuga tagada 2014. aastast kõikidele liikmesriikidele vähemalt kaks kolmandikku Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuse tasemest.

Arvestades, et Euroopa Liidu keskmine pindalatoetus on praegu 280 eur/ha, võiks Eesti põllumees saada alates 2014. aastast toetust 182 eur/ha. Arvestades, et Eesti maksab praegu toetust suuremale pinnale, kui Euroopa Liiduga ühinemisel kokku lepiti, jääks Albert Dessi ettepaneku käikumineku korral Eesti põllumehe toetuseks laias laastus 170 eurot hektari kohta.

Möödunud aastal maksti Eestis pindalatoetust 81 eurot (mis arvestades pindalatoetuse astmelist suurenemist on 70% maksimaalsest tasemest).
Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik ütles Saarte Häälele, et Euroopa Komisjoni ametnikud on oma esinemistes pakkunud välja ka soodsamat varianti, mille kohaselt ei tohiks ükski liikmesriik saada vähem kui 75–80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuse tasemest.
Otsetoetuse kujunemisel on oma osa ka selles, kas Eesti otsustab toetusõiguslikku pinda vähendada või mitte. “Alates 2014. aastast läheb Eesti põllumajandustoetuste maksmisel samasuguse süsteemi peale nagu vanades Euroopa riikides, kusjuures Eestil on õigus kehtestada uus referents ja valida, millise põllumajandusmaa me toetusõiguslikuks määrame, ja sellest sõltub ka ühikumäär,” selgitas Talvik ja lisas, et toetusaluse maa pind ilmselt praegusega võrreldes siiski ei vähene.

Kas ülaltoodud arvutused ka tegelikkuseks osutuvad, näitab aeg. Mai Talviku sõnul ei pea põllumajandusministeerium õigeks võimaliku toetuse suuruse üle spekuleerida, sest liigseid ootusi üles kütta on vastutustundetu. Albert Dessi poolesajast ettepanekust koosnev raport on muuhulgas ka seisukohal, et otsetoetusi tuleks maksta vaid aktiivsetele põllumajandustootjatele ja välja tuleks töötada aktiivse põllumajandustootja määratlus.

Mai Talviku sõnul on Euroopas näiteks raudteefirmad, kellel on raudtee kõrvale ostetud teatud hulk põllumajandusmaana kirja pandud maad ja kes saavad selle hooldamise eest toetust. Ka Eestis on selliseid ettevõtteid, kes ise maaharimisega ei tegele, vaid lasevad maa ära niita ja saavad selle eest toetust.

Lisaks nõuab Dessi raport, et ka ammlehma- ja utetoetused tuleks tootmisest lahti siduda. Ammlehma- ja utetoetus on kaks viimast toetust, mis on veel seotud konkreetse tootmisliigiga, kuna neid tegevusalasid peetakse suhteliselt kahjumlikeks. Mai Talviku sõnul tegi Euroopa Komisjon aastaid tagasi nende toetuste kohta analüüsi, mille kohaselt lõpetaks ammlehmatoetuse kadumisel tegevuse 10% selle valdkonna tootjatest. Samas on mitmeid suuri liikmesmaid, kes ammlehma- ja utetoetuse lõpetamisega ilmselt ei nõustu.

Eesti suurtootjate rõõmuks on Albert Dess vastu viimasel ajal kõlama hakanud nõudmistele, et suurtootjate toetamist tuleks piirata. Dess märgib, et ajaloolistel põhjustel on põllumajandusettevõtete struktuur Euroopa Liidus ettevõtte suuruse, töökorralduse ja õigusliku vormi osas väga mitmekesine, ning Dess on vastu erinevaid ettevõttevorme diskrimineerivatele meetmetele.

“Nad ütlevad, et kui avalik hüve on toidutootmine ja maastiku korras hoidmine, siis seal ei ole vahet, kas seda teeb väike või suur. Võib ju mõelda, et miks me siis karistame suurtootjat selle eest, et ta rohkem maastikku korras hoiab,” selgitas Mai Talvik.

Print Friendly, PDF & Email