Aasta 2010 linnakodaniku komisjonis

Linnakodaniku komisjoni uue koosseisu esimesel tegevusaastal on koosolekutel reeglina käsitletud linnavolikogu päevakorda suunatud seaduseelnõusid ja komisjoni oma tööplaanist lähtuvaid aktuaalseid teemasid.

Suurema osa komisjoni tööst on moodustanud tööplaani kohaste küsimuste arutelu ja lahendamine: 17. märtsil toimus arutelu Kuressaare kesklinna turu arengute üle. Abilinnapea Kalle Koov andis komisjoni liikmetele ülevaate senistest turuga seotud arengutest, kehtivatest lepingutest ja arenguperspektiividest.

Linnakodaniku komisjoni eelmise koosseisu esimees Laine Tarvis selgitas, kuhu jõuti vastava teemaga komisjoni eelmise koosseisu ajal. Tema sõnul on põhiküsimuseks kontseptsioon, millisena linna turgu tulevikus näeme. MTÜ Saaremaa Turundusühing oleks valmis konkureerima uueks rentnikuks ja turgu arendama.

Uus rendileping hakkas kehtima 2011. aasta algusest ja konkurss rentniku leidmiseks kuulutati välja 2010. aasta sügisel. Lepiti kokku, et asjaosalised tutvuvad linna arengukava turgu puudutava osaga ja teevad sellesse parandusettepanekuid.

Põletavad probleemid

Komisjon kuulas Kuressaare korteriühistute liidu esindaja Valdek Krausi ettekannet ühistute probleemidest. Peamine mure on võlglased. Paremini saavad hakkama need, kes kuuluvad KÜ liitu ja osalevad koolitustel. Rõhutati vajadust taastada KÜ-dele linnapoolne toetus.

14. aprillil kohtusid komisjoni liikmed politsei esindaja Aare Allikuga, arutati noorte turvalisuse ja kuritegevuse teemat. Elavat arutelu leidis politseipatrullide temaatika ja noorte alaealiste lõbustusasutustes viibimise problemaatika. Kokkuvõtteks tõdeti, et noorte kuritegevus on langenud. Samas esineb varasemast enam varjatud rikkumisi.

Samal istungil andis linna noorsootöö spetsialist Lindia Lallo ülevaate sellest, mida tehakse noorte vaba aja sisustamiseks. Kokkuhoid ei võimalda kahjuks korraldada suviseid töölaagreid, kuigi nõudlust noorte hulgas oleks. Alternatiiviks on projekt ”Noortekeskus randa”, mis on toiminud kolm aastat.

Selle projekti raames on eelmisel hooajal olnud 400 külastust. Vabatahtliku töö võimalusi on linnal pakkuda avaramalt, näiteks merepäevade noorteprogrammi, Kaitseliidu laagri ja Punase Risti laagrite raames. Ühiselt avaldati lootust, et töölaagrid peavad edaspidi jätkuma. Varem on linn selleks, olenevalt aastast, eraldanud 30 000–130 tuhat krooni.

Olukord taksonduses

19. mail tehti komisjoni istungil kokkuvõtteid olukorrast Kuressaare taksonduses. Linnavalitsuse spetsialist Astrid Jõeäär tutvustas teemakohast seadusandlust ja kehtivaid taksoveo eeskirju. Komisjoni liige Enn Rettau andis ülevaate koos Leo Sinjavskiga 10. mail läbiviidud vaatlusest, nentides, et Kuressaares võib taksoteenindust tervikuna heaks pidada. Komisjon tegi linnale ettepaneku kaaluda taksodele vanusepiirangu sisseviimist, nõuda juhtidelt arusaadavaid tariifide rakendamise aluseid ning võimalusel kaaluda ühtse riietuse nõuet ja viia läbi taksojuhtide koolitust.

Linnavalitsus ei pidanud taksodele kehtestatavat vanusepiirangut vajalikuks. Komisjoni liikmed jäid selles küsimuses eriarvamusele põhjendusega, et auto tehniline ülevaatus ei taga masina korrektsust ega anna rahuldavat tulemust. Taksonduses peaks kehtima reisijateveo nõue, mille järgi bussid ei tohi olla üle kümne aasta vanad.

Vaesus ja tõrjutus

9. juunil käsitleti istungil komisjoni liikme Lembit Otsa ettekande järgselt majaomanike seltsi tegemisi. Majaomanikele on olulised järgmised teemad: vajadus moodustada linnaosad, tugevdada naabrivalvet, üürimajadena kasutatavate hoonete halb olukord, prügikastide ebaühtlane olemasolu majaomanike hulgas, peetakse õigustatuks elektrivaraste avalikustamist, kõnniteede puudus, kaubamaja ees puuduv märgistatud ülekäigurada, tänavavalgustuse valgel ajal põlemine, matkaautode parkimiskoha vajalikkus jahisadamas. Muret valmistab samuti kesklinna elu hääbumine seoses suuremate kaubanduspindade suundumisega äärelinna.

Euroopa vaesuse ja sotsiaal-se tõrjutusega võitlemise aasta raames kaardistati komisjoni 18. augustil toimunud istungil probleemi olemasolu Kuressaare linnas. Vastava ettekande tegi MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus juhataja Ivo Käsk. Kokkuvõtteks tõdes Käsk probleemi olemasolu. Ta pidas oluliseks otsida ühiselt võimalusi leida eluruumid sotsiaalse toimetuleku piiril olevatele või sellest allapoole jäävatele isikutele, mida nad saaksid rentida toimetulekutoetuse piires keskmiselt 30 krooni m2.

Sama teema arutelu jätkus ka komisjoni järgmisel ehk 15. septembril toimunud istungil, kus abilinnapea Argo Kirss andis ülevaate eelpool mainitud teema-aasta raames Tallinnas peetud konverentsist. Tema sõnavõtust jäi kõlama mõte, et suhtelise vaesuse osas on riskirühmaks need pered, kus raha teenijaid on kulutajatega võrreldes vähem.

Eriti raske on töötutel. Oluline arengusuund oleks seadus, mille järgi saaksid lasterikaste perede vanemad valimistel lisahääli alaealiste laste eest. Selle tulemuseks oleks otsustajate poolt lastega peredele suurema tähelepanu osutamine. Kuressaare linnas on selles valdkonnas probleemiks pigem saamatus, tahtmatus ja motivatsiooni puudus. Halb on see, kui abi ei tulda küsima.

Bussiliiklus ja koolikiusamine

Kuressaare linna bussiliikluse probleeme käsitleti komisjoni 20. oktoobri istungil. Ettekande tegi Saare maavalitsuse spetsialist Taavi Kurisoo. Ettekandest selgus valdkonna kaks arengusuunda. Seoses elanike arvu suurenemisega linna ümbritseval alal püütakse liinivõrku laiendada olemasoleva reservi arvelt ja teise eesmärgina nähakse vajadust olemas olevat liinivõrku vajaduspõhiselt uuendada. Seda saab teha jooksvalt ettepanekutena Saare maavalitsuse aadressil. Komisjoniliikmete suusõnaline küsitlus olulisteks liinivõrgu muudatusteks alust ei andnud.

Eraldi käsitlemist leidis puuetega laste alushariduse teema, millest andis ülevaate abilinnapea Argo Kirss. Komisjoni liikmed otsustasid, et puuetega laste alushariduse organiseerimise vajadus on tõsine probleem ja lahenduse leidmiseks peab linna sotsiaalosakond kindlasti edasi töötama.

Aasta viimasel istungil arutles komisjon laste ja noorte turvalisuse ja tervisliku arengu teemal. Arutelule olid kutsutud abilinnapea Mati Mäetalu, lastekaitsespetsialist Karin Oinberg ja Kuressaare gümnaasiumi kaplan Katrin Keso-Vares. Lastekaitsespetsialisti ettekandest selgus, et sotsiaalosakond tegeleb paljuski selle valdkonna ”tulekahjude kustutamisega” ehk peamiselt tegeletakse probleemsete perede ja üksikjuhtumitega.

Arutelust ilmnesid järgmised probleemid: koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine, alkoholi liigne kättesaadavus ja vanemate negatiivne eeskuju, abielulahutuste puhul perelepituse vajadus ehk pereteraapia puudumine, isade passiivne osa laste kasvatamisel ning vajadus taastada kooli- ja ranitsatoetused. Selgub, et umbes 130 peres on majanduslikult väga pingeline olukord.

Kokkuvõtteks tõdeti, et linnas on laste ja noortetöö korraldatud sotsiaalpedagoogide abiga. KG-s on ametis Eesti esimene koolikaplan. Paljud probleemid saavad aga alguse kodusest õhkkonnast ja kodus turvalisuse puudumisest.

Ülevaade linnakodaniku komisjoni tööst on ette kantud linnavolikogu 17. veebruari istungil. SH avaldab ettekande lühendatult.

Anti Toplaan
Kuressaare linnavolikogu linnakodaniku komisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email