100 aastat – ei või olla!

100 aastat – ei või olla!

JUUBILAR ÕNNITLEJATE EMBUSES: (Vasakult) Helve Teern, Pauline Nõulik ja Hermilde Part.
Foto: Egon Ligi

Kui toaukse vahel võttis külalisi vastu üks naerusuine ja kõbus memmeke, siis mõtlesin, no kus see 100-aastane siis on? Kui siis selgus, et jah, just seesama ongi auväärt juubilar Pauline Nõulik, siis võttis tummaks… Ei või olla!

Aga juba oligi juubilar õnnitlejate meelevallas. Sajandivanuse memme haarasid oma embusesse kaks ammust sõpra-kolleegi – Lümanda kooli endine direktor Hermilde Part ja matemaatikaõpetaja Helve Teern. Paula säras õnnest. Ei olnud temas näha ühtegi märki sellest, et nõnda palju aastaid elatud on. Pisike ja kleenuke, kortse näos just umbest parasjagu.

Tõsi, kuulmisega on memmel probleeme, kuid jutt on selgemast selgem. Tütred Alli ja Marja ning poeg Mati, kes kõik ema juubeliks koju käima tulnud, kinnitasid, et igal hommikul on memmel esimene asi ajaleht läbi lugeda. “Vahel loen prillidega, vahel näen niisama ka,” naeris juubilar. Ja lapsed märkisid, et memme üks meelistegevusi on endiselt ristsõnade lahendamine.

Et kuidas muidu tervis, söandasin küsida. Sest peaks ju küsima, ikkagi nii vana inimene. “Tervis? No see on siin ikka kuskil ka.” Ja mõnusaid kilde muudkui tuli, sünnipäevalised aina naersid ja arutasid omakeskis: “Kui sa seda Paulat nüüd vaatad, siis pole ju küll vaja karta seda vanaks saamist…”

Kui Lümanda kooli tänased õpetajad Paulale kooli märgi rinda kinnitasid ja oma kooli kalendri ulatasid, imestas vanamemm: “Ah te teete nüüd seal sõukseid asju ka, te olete nüüd rikkaks saand.” Paula-aegne koolidirektor Hermilde Part meenutas, et Nõuliku Paula olnud üks paras vimkavend eluaeg. Nagu nüüdki oma kõrges vanuses. “Temaga koos töötamine oli üks suur lõbu.

Meil hakkas koolis iga hommik sellega peale, et Paula rääkis oma seiklusi. Temaga juhtus alalõpmata midagi.” Helve Teern lisas, et nemad oodanud alati Paula sünnipäevi, sest “ta on väga hea kokk, tegi imehäid pannkooke, millele ta oli kena nime pannud – “tule eile meile”.”

Pauline Nõulik töötas Lümanda koolis matemaatika- ja inglise keele õpetajana aastatel 1944–1975. Tema väga hea inglise keel, ka saksa keel on pärit eestiaegsest Tapa gümnaasiumist. Tütar Alli, kes samuti ema moodi matemaatikaõpetajana töötanud, oli Kuressaare koju tulnud Käinast. Kiitis ema, kes mitte kuidagi voodis ei püsivat. “Tema tahab kogu aeg ja igale poole ikka oma käed ka külge panna. Näe, tänase sünnipäevalaua kartulisalat on kõik memme valmis lõigutud.”

Vanad kamraadid Lümanda päevilt olid kaasa võtnud terve rea pilte kooli kokkutulekutest. Paula vaatas ja teadis täpselt: “See pilt on mul ka olemas. Aga vaata, kes see mu kõrval siin on? Näe, mõned hakkavad ära unuma ka…” Ja juttu jätkus kauemaks. “No mis sa seal teed?” hõikas ta fotograafile, kes püüdis kogu seltskonda pildile saada. “Oh aeg, otsid sa meite laest ämblikevõrke või?”

Paula kõrvale saada tema kolleege Hermit ja Helvet oli üsna tükk tegu. “Me ei tohi su kõrvale ju tulla, sa näed meist hulka parem välja kut me, kes me sinust 20 aastat nooremad oleme.” Juubilari käis eile õnnitlemas ka linnapea Urve Tiidus, paljud sõbrad ja tuttavad, paljud tema õpilased ja kolleegid. Õnnelikke ja päikselisi päevi ka Saarte Hääle poolt!

Print Friendly, PDF & Email