Piimatootja nõuab 5000 eurot ulukikahjuhüvitist (30)

Piimatootja nõuab 5000 eurot ulukikahjuhüvitist

METSLOOMADEGA KIMPUS: Piimatootja Arne Kiil ajab läbi purusti hirvede poolt katki rebitud silopalle.
Foto: Egon Ligi

Salme vallas piima tootmisega tegelev Kiilut OÜ pöördus keskkonnaameti poole kahjunõudega hirvede tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kiilut OÜ juhi Arne Kiili sõnul on tema nõue esitatud tegelikult riigimetsa majandamise keskusele, kelle Kuressaare jahimajand Kiiluti maavalduste juures jahti peab. 1. jaanuarist 1. märtsini on hirved lõhkunud Tehumardi soos asuvatel põldudel 200 silorulli, mille eest esitab Kiilut OÜ 5112-eurose kahjunõude. Üks silorull maksab 25,56 eurot.

Arne Kiili sõnul üritas ta lahtilõhutud rullid suuremate kahjude ärahoidmiseks kiiresti ära vedada ja loomadele sööta, osale pallidest lükkas ka lumekuhjad peale. Piimatootja väitel on ulukid tema valdustes kahju teinud juba pikki aastaid, kuid hüvitanud pole neid keegi. “Lõpetasin ulukikahjude tõttu viljakasvatuse, sest metssead tegid nii puhta töö, et mul polnud isegi seemet võtta,” rääkis Kiil, kes viljakasvatusest loobumise tõttu jäi ilma ka keskkonnatoetustest.

RMK jahimajandusosakonna juhataja Kalev Männiste ütles, et Kiiluti kahjunõue ei ole temani veel jõudnud, kuid RMK kui riigi tulundusasutus püüab väga täpselt seadust järgida. Männiste sõnul leppisid Saaremaa jahindusjuhid ja põllumajandustootjad hiljuti ühe laua taga istudes kokku, et põllul loomade eest ilma igasuguse kaitseta oleva silopalli kahjustamist ei saa käsitleda ulukikahjustusena.

Männiste rääkis, et RMK vastu on ka varem kahjunõudeid esitatud, kuid RMK pole ühtegi kahjunõude protsessi kohtus kaotanud. Arne Kiili sõnul pole tal sellist raha, et ligemale paarisajale hektarile aiad ümber ehitada, samahästi võiks ju jahimeestelt nõuda metsadele aia ümber ehitamist. “Aitab juba sellest, et mina pean ulukite vastu igasugu meetmeid rakendama, kuigi loom on riigi oma ja riik peaks ise selle asja kuidagi ära lahendama,” leidis Kiil. “Jahiturismiga tegelevad firmad küsivad seaprae eest 300 krooni ja teenivad sellega, aga mulle ei hüvita keegi midagi,” lisas ta.

Neljapäeval teele pandud vastuses ühele mandri ettevõtjale tõdeb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et riigi peamine ülesanne on luua tingimused investeeringuteks ja turgude toimimiseks, kuid Eesti jahinduses need põhimõtted paraku ei toimi.

Eestis teeb põllu- ja metsamaa omanik ettevõtjana investeeringud jahiulukitele vajaliku toidubaasi ja elupaikade tagamiseks, kandes sealhulgas ka ulukite tekitatud kahju põllu- ja metsakultuuridele, kuid jahiõigus kuulub maaomandiga mitteseotud isikutele. Jahindusest saadav sotsiaalne (rekreatiivne) ja majanduslik kasu läheb Eestis isikutele, kes ei oma seost jahiulukite elupaigaga. Selle tulemuseks on Tamkivi sõnul huvigruppide sotsiaalmajanduslik konflikt ning jahindus on keskendunud ainult populaarsetele jahiulukitele, jättes arvestamata nende mõju elupaikadele ja teistele liikidele.

Keskkonnaministri sõnul on Eesti veel üks vähestest postsotsialistlikest riikidest, kus ei ole taastatud maaomaniku õigust oma maal ise jahti pidada või rentida oma maad jahipidamisest huvitatud isikutele. Selline mudel on valdav kogu Euroopas.

Print Friendly, PDF & Email