Hirved teevad laastamistööd ka RMK enda metsades (3)

Hirved teevad laastamistööd ka RMK enda metsades

 

Hirvede arvukuse tõus annab teravalt tunda ka riigimetsas, kus hirvede poolt metsakultuuridele tekitatud kahjustused on suurenenud.

RMK Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave ütles Saarte Häälele, et hirvekahjustuste osakaal riigimetsas on suurenenud ja varem eriti noorendikel silma torganud põdrakahjustuste arv on vähenenud. Suurte karjadena liikuvad hirved hakkasid esile tõusma juba mitu aastat tagasi ning nende arvukus on tänaseks plahvatuslikult kasvanud, ehkki veel hiljuti ei võtnud looduskaitseametnikud jutte hirve arvukuse tõusust eriti tõsiselt.

Metsakultuuride ulukikahjustuste ülevaatest, mis Marko Trave keskkonnaametile esitas, selgub, et hirv teeb põhiliselt kahju noortel metsaistutusaladel. Kahjustused on registreeritud uutel täpsetel alustel, kus kõik vigastatud taimed on eraldi loendatud, kusjuures ulukikahjustusena on arvesse võetud ladva või koore kahjustamine uluki poolt.

Ulukikahjustuste nimekirjas on enam kui poolsada ala, kus ulukite kahjustatud taimede protsent on enam kui 20. Rahas mõõdetuna ulatuvad ulukite poolt Saaremaa riigimetsale tehtud kahjud kroonides arvestatuna kuuekohalise numbrini, RMK-s tervikuna on kahju mõõdetav miljonites kroonides.

Kui mõnes kohas on aastaga ära söödud peaaegu pool metsakultuurist ja järgmisel aastal läheb veel 30% takkajärele, tuleb maapind mõne aja pärast uuesti üle käia ja täielikult uus kultuur peale panna. Ühe metsakultuuri rajamine maksab aga umbes 1000 eurot hektar. “Tegelikult on nii, et kits ja hirv võtavad noori kultuure ning kui taimed jõuavad noorendiku ikka (kõrgusega üle 1,5 meetri), siis võtab põder oma osa. Kõik koos saavad nad männinoorendikust jagu 5–6 aastaga,” selgitas Marko Tarve, kelle sõnul on ulukite arvu kasvust metsaomanikele tekkivad probleemid päris suured nii riigi- kui ka erametsas.

Marko Trave rääkis, et praegu käib diskussioon uue jahiseaduse üle ning RMK on ühes Eesti jahimeeste seltsiga moodustanud töörühma, kes arutab, kuidas tuleks kahjusid hinnata ja millisel määral neid kompenseerida. Seni on kuni 20-protsendiline kahjustuse määr jäänud metsaomaniku omavastutusele, sest mingi osa söövad loomad ära nii või teisiti.

Ehkki RMK-l on riigimetsas jahti pidavate jahiseltsidega metsakahjustuste kuni 20-protsendiline omavastutuse määr ka lepingutesse kirjutatud ja sellest suurema kahjustuse korral võiks RMK nõuda jahiseltsidelt kahjutasu, pole RMK-l muude seadusepügalate tõttu veel ühtegi pretsedenti, kus jahimehed oleksid pidanud kahjutasu maksma. Kuna jahimehed on täitnud kõik keskkonnaameti poolt ette antud laskenormid, siis pole RMK-l vaatamata suurtele metsakahjudele alust midagi nõuda.

“Uue jahiseaduse valguses on see vaidlus hästi teravalt üleval, sest üks pool kardab, et hakatakse hästi palju raha küsima ja jahiseltsid lähevad pankrotti,” rääkis Marko Trave. Tema sõnul võiks uus jahiseadus anda jahiseltsidele rohkem õigust otsustada ise laskmislimiitide üle ja ka omanikel peaksid olema suuremad õigused. “Siis oleks nagu kaks poolt laua taga, kes mõlemad on otsustajad. Jahiselts on otsustaja limiidi üle ja omanikul on õigus jahirentnik vajadusel välja vahetada,” lausus Trave.

Print Friendly, PDF & Email