Saarlased avasid Pärnus ülimoodsa külmhoone (6)

Saarlased avasid Pärnus ülimoodsa külmhoone

ÕNNELIKUD: (Vasakult) Henry Ots, Arne Salong, Hiiu Kaluri finantsdirektor Urmas Reimann ja Mihkel Undrest on rahul, sest suur töö on tehtud.
Foto: Raul Vinni

Eesti Kalapüügiühistu, kus kuuest osanikust neli on saarlased, avas eile Pärnu lähedal Lemmetsa külas Baltimaade moodsaima sisseseadega külmhoone.

“Ega ma siin tööl kavatse käima hakata,” lükkas OÜ Kaabeltau omanik Mihkel Undrest ümber väite, et nüüd hakkavad saarlased kogu oma kalasaaki Pärnu lähistele vedama. Tema sõnul jääb töötama ka Mõntu külmhoone. “Mul selle pangalaen ju maksmata, ega seda saa kinni panna,” muigas Undrest.

Lemmetsa ehitati külmhoone peamiselt seetõttu, et ei peaks transportima kala ainult Saaremaa kaudu ja ühistuliikmed saaksid kala ära anda vahendajateta. Peale Kaabeltau on ühistu saarlastest liikmed veel OÜ Monistico (Arne Salong), Saare Kalapüügi OÜ (Ivar Kiil) ja OÜ Keskpunkt (Andro ja Henry Ots). Kambas on ka AS Hiiu Kalur ja TÜ Pärnu Rannakalurid.

Suuremat võitu peaksidki ühistust ja külmhoonest saama just viimased, kuna saavad nüüd kala müüa vahendajateta. Eesti Kalapüügiühistu tegevdirektori Mart Undresti sõnul on kokkuostjate hinnasurve seni väga suur olnud ning kalur on pidanud müüma hinnaga, mida dikteeris ostja.

Nüüd on võimalik süsteem selline, et kalur püüab, külmutab ja müüb. Kedagi teist ta nuumama ei pea. Samas ei teeninda külmhoone mitte ainult ühistu liikmeid, vaid oma kala saavad sinna müüa kõik soovijad. Undrest usub oma sõnul, et nende turuletulek korrigeerib kala kokkuostuhinda ka teiste ostjate juures.

Tänu eurorahale

Olgugi et tootmishoones on liin veel paigaldamata ning põllumajandusministri ja riigikogu esindajate osalusel peetud avamistseremoonia toimus ruumis, kus liinid alles pakitult nurgas seisid, kinnitas Mart Undrest avakõnes, et külmhoone on Baltikumi moodsaim.

Tootmismahtu on tema sõnul 200 tonni päevas ning külmhoonesse saab ladustada 3000 tonni kala. Tehnoloogia on Undresti sõnul uudne. Kalad kiletatakse, spetsiaalsetes vannides tehakse neist paraja kaaluga briketid ning pakitakse siis pappkastidesse, milles neid transporditakse.

Esialgu hakatakse aprillis tööd alustavas külmhoones toimetama vaid kilu ja räimega, kuid Undrest ei välistanud, et tulevikus saab töösse võtta näiteks ka koha, ahvenat või mõnda muud kala. Kogu hoone läks Undresti sõnul maksma 6,4 miljonit eurot, millest 65% tuli Euroopa Kalandusfondist ja ülejäänud raha panid ühistu liikmed. Moodne liin üksi maksab juba 2 miljonit eurot. Undrest ei vaielnud vastu, et Euroopa rahadeta poleks selline külmhoone valminud.

Tegevdirektori sõnul ei saa välistada, et tulevikus hakatakse mõtlema ka kala töötlemise peale. Hetkel selle peale siiski veel ei mõelda ning ühistu liikmetel on nii mõnelgi juba oma kaubamärgid olemas, mida turustatakse. Kalapüügiühistu peamised turud on Venemaa ja Ukraina, millest andis aimu ka avamisel tihti kuulda olnud vene keel. Lisaks on turgu ka Baltimaades, Valgevenes, Poolas ja Lääne-Euroopas.

Print Friendly, PDF & Email