Anna Raudkats 125

Anna Raudkats 125

Foto: Maive Õispuu

23. veebruari õhtul toimus Kärla rahvamajas seltsiõhtu laulude, tantsude ja mängudega, mis oli pühendatud Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäevale.

Eesti rahvatantsu ema, rahvatantsude koguja ja üleskirjutaja, mitme raamatu autor, suurepärane võimlemisõpetaja ja tantsupidude kroonitantsu “Tuljak” looja – niimoodi võib lühidalt kokku võtta Anna Raudkatsi tegemised.

Sündinud Tartu külje all Piiskopi mõisas, viis tema elutee kodukooliõpetajana Viiburisse ja Peterburgi. 1908. a asus ta tööle Pärnu Eesti kooliseltsi progümnaasiumis uute keelte õpetajana. Kuna koolis puudus turnimise ehk gümnastika õpetaja, siis tuli tal ka neid kohustusi täita. Siitpeale kasvas tema huvi just võimlemistöö vastu ja 1915. a lõpetas ta Helsingi Alexandri-nim ülikooli võimlemisinstituudi. Seda aega meenutab tema kuldne lõpusõrmus, mis tantsumemm Helju Mikkelile pärandatuna sai oma koha kaelaehtes – rahvatantsijate talismanis. Aga see on juba hoopis teine lugu.

Raudkats Saaremaal

Rahvatantsude kogumisretked ja kooliõpetajate täienduskursused tõid Raudkatsi sageli Saaremaale. 1944. a kolis ta Saaremaale elama ja töötas kuni 1957. a Kuressaares, algul võimlemisõpetajana, hiljem raamatukoguhoidjana. Kohe tööleasumise esimestest päevadest hakkas ta rahvatantsurühmi organiseerima. Tema kasvandikel oli edu. 1945. a I koolinoorte isetegevuse olümpiaadil tuli Kuressaare keskkool rahvatantsijate seas I kohale ja 1946. a III kohale.

Raudkatsil oli palju kollektiive, talle ei istunud töö ühe kollektiiviga. Nii on ta olnud juhendajaks paljudele rühmadele nii Kuressaares kui ka Lümandas, Leisis ja Kärlal. Aastatel 1946–51 oli ta maakondlike rahvakunstiõhtute üldjuht. Oma vanaduspõlve veetis Anna Raudkats Aegviidus, suri 12. aprillil 1965 ja on maetud Aegviidu kalmistule.

Raudkatsi pärand

Palju aastaid töötas Anna Raudkats võimlemisõpetajana ja oli tulihingeline rahvatantsude taaselustaja. Võimlemistundide programmi lisas ta laulumängude ja lihtsamate rahvatantsude õpetuse. Ka täna on kehalise kasvatuse programmi järgi võimalik igas koolis läbi viia tantsulise liikumise algõpetus. Selle tulemusena peaksid algklassid omandama lihtsamad tantsusammud ja -võtted ning põhikooli lõpetaja tundma valsisammu. Kuid – iga õpetaja koostab ise ainekava ja kas sellesse kuuluvad ka tantsutunnid, on juba iga kooli vaba valik.

Kärlal tehakse tantsulise liikumise algõpetust eraldi tunnina Kärla lasteaias ja seda juba kolmandat aastat. Tulemusi on näha tänavuse I klassi õpilaste tantsutunnis. See on kiiduväärt tegevus ja selle eest tunnustas vallavanem lasteaia pedagoogilist kollektiivi eesotsas juhataja Maiu Rauniga tunnustuskirjaga.

Tunnustuskirja pikaajalise tantsimise eest Kärla rühmades said Ene Kallas ja Ain Arus, Eveli ja Taavi Leppik ning Riho Mesila segarühmast Tõmba, Jüri ning Ene Pildre, Kaie Kirst, Eidi Õunpuu, Ülle Saarem, Riina Kirs, Aira
Pärnoja, Kersti Tänav ja Ive Pakkas naisrühmast Kadaka Mari.

Meie seltsiõhtu oli soe ja kodune. Oma laule esitasid külakoor (pildil, dirigent Anita Kangur) ja naiskoor (dir Ülle Vallaste), tantsisid lasterühm, naisrühm Kadaka Mari ja segarühm Tõmba, Jüri. Ühismänge ja -tantse võisid kaasa tatsuda kõik, kes tahtsid, ja saateks mängis selle ala parim – Reet Lõugas. Kõik, kes te kohal olite – aitäh selle toreda õhtu eest!

Virge Varilepp
Kärla kultuurijuht ja tantsuõpetaja

Print Friendly, PDF & Email