Vastukaja: Värvilise kummuti järellood

Kuressaare põhikool külastas kogu kooliperega Aarne Mägi lavastuse “Värviline kummut” esietendusi. Alljärgnevalt toome ära 4.–9. klassi õpilaste arvamusi nähtu kohta.

4. klass
Magnus:
Mulle meeldis tegelane, kes sõi lugusid, tegi nalja, huvitavaid hääli. Kummut ise oli vahva, värviline, sahtlitega ja see oli hea, et teda sai pooleks teha.
Illar: Ma oleksin Rõõmlat rõõmsamana mänginud, ma ei oleks tema asemel kogu aeg kartnud.
Silver: Mulle meeldis, et see lugu oli naljakas ja üllatav. Samas oli see nii lühike.
Merylin: Mulle meeldis see koht, kus Rõõmlale musi tehti. Ja koht, kus joonistati süda.
Anu: Mulle meeldis see erksate värvidega kummut. Ma ei saanud aru, miks lava ääres oli valge kokkuvolditud lennuk, mida ei kasutatud.
Karl-Toomas: Ma arvan, et see etendus oli mõeldud pisut noorematele kui mina.
5. klass
Samantha:
Kui mina oleksin olnud lavastaja, siis ma alguse oleksin põnevama teinud.
Melani: Mulle meeldis terve etendus, sest kõik oli vahva, põnev ja ärev.
Elari: Etendus tervikuna mulle meeldis. Algus ei meeldinud – lavale tulles olid näitlejad nagu titad ja tegid minu meelest oma margi täis.
7. klass
Hanna:
Kõige rohkem ajas naerma lugudesööja lause: “Mulle tuli veider peale.”
Ten: Kitsenberg pidi järgi tegema kõike seda, mida hetkel räägiti. Ta proovis ja proovis, aga ei saanud hakkama. Ta nägi nii loll seal lava peal välja, et pani naerma.
8. klass
Triin:
Sõbralik ja tore näidend. Rõõmel oli graatsiline, õhuline ning heatahtlik, talle meeldisid toredad ja lõbusad lood. Usun, et näidendi mõte võis olla see, et elus ei ole vaid rõõmu, õudust ning omakasu. Kõik käivad käsikäes. Meeldis sportlaste teema – oli väga vaimukas.
Hanna-Liisa: Inimesed peaksid mõtlema, mida nad söövad või räägivad. Kui head lood otsa saavad, siis ma ei kujuta ette…
Kenneth: Pantomiim oli erakordselt hea. Etendus oleks võinud pikem olla.
Kristin: Inimesed söövad oma sõnu ja sellega võivad teistele haiget teha, ise seda teadmata.
Riin: Tore, et ühest kummutist võib saada laval kõige tähtsam objekt. Kui Rõõmel kiljuma hakkas, kohkusin korraks.
Geivi: Lugusid ei tohi unarusse jätta.
Kristina: Näitlejatest meeldis enim Krääbu osatäitja. Tema näoilmed ja pantomiimika olid arusaadavad ning osavad. Maailmas tuleb näha kõike: head, halba, rõõmu, kurbust. Kui ei ole üht, pole ka teist. Kui pole kumbagi, siis pole midagi.
9. klass
Inga:
Kõigi meie sees on üks väike kummut või laegas, kuhu me iga päev asetame kas naeru või pisaraid.
Filipp: Lugu inimeste liigtarbimisest, mis on aktuaalne teema tänapäeval. Kui me ikka kõik asjad ära tarbime sellise kiirusega – ega midagi head tulemas ole.
Näidend esmapilgul tundus liigagi lapsik. Loo arenedes arvamus muutus. Sai naerda ja mõelda. Hea teatrielamus.
Piret: Mulle väga meeldis Liisa näitlemine, tantsimine…
Maailmas on erinevaid inimesi. Kõik ei ole head ja kõigile ei meeldi (ei peagi meeldima) samad lood. Halbu inimesi võib proovida muuta ja neile näidata häid lugusid, et nad ei oleks nii egoistlikud, aga päeva lõpuks on enamus neist sellised, nagu alati on olnud.
Kristine: Enim meeldis Kitsenbus, kes oskas väga hästi naerda. Enamus ajast ma selle peale naersingi.
Karina: Oli nii õpetlik kui ka lõbus lugu. Juhtus palju lihtsaid asju, kuid neis oli mingi peidetud sõnum sees.
Ja see, et esireas olid väikesed lapsed, kes naersid kõige valjemini, andis tõelise efekti.
Kaidi: Sõnumeid oli minu jaoks kaks: heast tuleb hea ja halvast halb, et heast aru saada, tuleb kogeda halba.
Etendus tekitas lapselikku vaimustust ja soovi minna veel teatrisse.
Markus: Igaühel meist on omad lood või mälestused. Mõned neist ununevad, teised jäävad elu lõpuni meelde.
Meeldis see, et näidend oli hästi lühike. Oli mõeldud rohkem algklassidele ja see mind häiris.

Print Friendly, PDF & Email