Uued probleemid – madalad palgad ja kaugel töötavad vanemad (7)

Kuressaare linnavolikogu viimasel istungil tõi linnakodaniku komisjoni esimees Anti Toplaan välja 2010. aasta lõpu seisuga suurimad probleemid, mis kajastunud sotsiaalvaldkonnas.

“Koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine, alkoholi lihtne kättesaadavus, vanemate negatiivne eeskuju, abielulahutuste puhul perelepituste vajadus ehk pereteraapia puudumine, vajadus taastada kooli- ja ranitsatoetused, isade passiivne osalus laste kasvatamisel,” loetles ta linnakodaniku komisjoni koosolekutel välja toodud murekohti, millega linnaametnikel on tulnud tegeleda. Selgus ka, et eelmise aasta lõpul oli 130 perel majanduslikult väga pingeline olukord.

Perede ja noortega seonduvad probleemid olid jutuks ka linnakodaniku komisjoni detsembrikuu koosolekul. Siis arvas linna lastekaitsespetsialist Karin Oinberg, et paraku tegeleb sotsiaalosakond enamasti “tulekahju kustutamisega” – põhirõhk on pandud probleemsetele peredele ja üksikjuhtumitele.

Oinbergi sõnul on perede põhiprobleemid töötus, üksikvanema toimetulek ja vägivald, millele lisanduvad alkoholi liigtarbimine ja kiusamiskäitumine. “Lisandunud on ka kaks uut (mure)teemat – madalalt tasustatud ametikohad ja mandril või välismaal töötavad vanemad,” märkis lastekaitsespetsialist. Ta lisas, et positiivsena võib välja tuua suurepärase õppenõustamiskeskuse, kus ainsaks probleemiks on, et lastepsühhiaater käib kohal kord kuus. Ka on lastele tagatud lasteaiakohad ja huviharidus ning peresid toetavad pikapäevarühmad.

Oinbergi arvates oleks hea, kui probleemidesse suudetaks sekkuda juba varem ja neid ka ennetada. “Lapsed tulevad hästi toime kuni 10.–11. eluaastani, edasi, s.t puberteedieas võimenduvad stress ja pinged,” märkis ta. Lastekaitsespetsialisti sõnul oleks mõistlik tuua ellu plakatid, mis ütleksid, et alaealistele alkoholi ostmine on kuritegu, samuti on oluline tervisetunni olemasolu koolides.

Mis puutub koolikiusamisse, siis Kuressaare gümnaasiumi kaplani Katrin Keso-Varese praktika on näidanud, et drastilisi koolikiusamise juhte meil ei ole. “Kiusamisest teatakse rohkem ning lapsed loevad kiusamiseks ka väikest nokkimist, ka sõnalist,” avaldas Keso-Vares, lisades, et samas on tänapäeval rohkem hüperaktiivseid ja ettenägematu käitumisega lapsi, kes ei oska oma emotsioonidega toime tulla.

“Ma usun, et need 130 peret, kellest Anti Toplaan rääkis, on need, kes saavad linnalt toimetulekutoetust,” ütles Saarte Häälele abilinnapea Argo Kirss. Abilinnapea sõnul ei ole küll viimasel ajal täheldatud toetuste – nii toimetuleku- kui ka ühekordsete toetuste – saajate hulga kasvu, küll aga on toimetulekutoetuse saajate seas neid, kes saavad miinimumpalka. “Eriti talvel, kui kommunaalkulud on suured, ei suuda pere miinimumpalgaga toime tulla,” märkis Kirss.

Print Friendly, PDF & Email