Jäätunud rannikumeri jätab talvituma jäänud luiged hätta

Jäätunud rannikumeri jätab talvituma jäänud luiged hätta

SÕRVE LUIGED: Laupäeval ei peljanud Sõrve sääre tipus merejääle maandunud luiged pildistamist sugugi.
Foto: Marko Püüa

Viimase aja suur külm on rannikumere kõvasti kinni kaanetanud ning jätnud siia talvitama jäänud luiged seega vaba vee puuduse tõttu kehva seisu.

Harrastusornitoloog Mati Martinson kirjutab Sõrve linnublogis, et läinud pühapäev oli jälle hädiste luikede päev. Martinsoni sõnul on paarkümmend luike, keda läänerannikul Suurrahu taga vahepeal näha oli, nüüd omadega hädas. “Lendavad edasi-tagasi, üritavad põhja poole minna, kuid seal samuti lausjää. Magavad siis energia kokkuhoiu mõttes niisama keset jääd. Mida aeg edasi, seda nõrgemaks nad ilma toiduta jäävad,” kirjeldab Martinson. Tema sõnul olid rebased eelmiseks hommikuks kaks luike endale juba saagiks saanud.

Mati Martinsoni sõnul on nad ühes noorte abilistega üritanud luikedele vilja söögiks anda. Mõni üksik lind võttis väheke vastu ka, kuid eelistas siiski pigem edasi magada, viljaports külje all. “Kuiv vili keset jääd ilma veeta ei ole kõige õigem toit. Luik tahab oma toitu vee sees lobistada,” märgib Martinson. Sõrve harrastusornitoloogi sõnul ei lase luiged end päris kinni ka püüda, kuid kui neile õigesti läheneda, siis pääseb keset avamerd luigele nelja-viie meetri lähedusse.

“Saiajupi-luiged nad ei ole. Täiesti looduslik värk. Lihtsalt neid jääb Saaremaa vetesse nii palju talvituma,” ei ole Sõrve jäänud luiged Martinsoni sõnul sugugi saiaga nuumatud ja siia jääma meelitatud linnud. Mati Martinson usub samas, et ega loodusliku valiku vastu saa. “Ühe olevuse surm on teise elu. Kui ühes kohas katsetasime, oli teises kohas juba seitsmeteistkümnene punt jääle kogunenud,” nendib ta.

Toita või mitte
Keskkonnaamet on sarnaselt eelmise talvega välja hõiganud, et luiki ja muid veelinde ei tohiks toitmisega Eestisse talvituma meelitada, sest see rikub ära nende rändeinstinkti. Linnud muutuvat toitmise tõttu kiskjatele kergesti kättesaadavaks ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos olles nakatuvad ja levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad haiged linnud lähedase kontakti tõttu aga samuti ohtlikuks muutuda, põhjustades sanitaarselt ja ka otseselt ohtlikke olukordi.

Eesti loomakaitse selts on aga just kutsunud inimesi üles annetama luikede ja teiste veelindude abistamiseks teravilja – nisu, rukist, tatart –, aga ka kaerahelbeid. Samuti sobib loomasõprade kinnitusel veelindudele hästi Hiina kapsas, lehtsalat ja riivitud porgand.

Keskkonnaspetsialistidega sama meelt on aga nemadki selles, et soola sisaldavat ja muud sobimatut toitu, nagu näiteks leib ja sai, lindudele anda ei tohi. Selts rõhutab, et veelinde peaks toitma kuni veekogude lahtisulamiseni. Pärast seda ning ka sügisel ei tohiks linde enam toita, et neil ei tekiks harjumust ning nad lendaksid talvituma kohta, kus leiavad toitu loodusest.

Print Friendly, PDF & Email