Esimene Vene sõjalaev relvastati Kuressaares (1)

Esimene Vene sõjalaev relvastati Kuressaares

HÄVINUD: Kunagi kontrollis Virtsu linnus veeteed Liivi lahest Soome lahte ja Saaremaalt mandrile. Andres Valdre valmistatud makett. www.virtsu.ee/ajalugu/linnus.html

2008. aasta 14. juuli Oma Saares oli juttu nullmeridiaani määramisest Vene impeeriumi esimese atlase kaartidel, kus geograafiliste pikkuste lugemise algpunktiks sai Kuressaare linnus – Euroopasse akna raiunud Peeter I viis ellu Venemaa ammuse unistuse nii merekaubanduse kui ka oma sõjalaevastiku arendamiseks. Aastail 1695–1696 rajati Vene tsaari käsul Voroneži laevatehas (sealt saab Doni jõge pidi nii Aasovi kui ka Musta merre).

1970. aastate alguses teenisin Balti laevastikus Baltiiskis, kus kogesin sõjasõprust Voronežist mereväemundrites saabunud delegatsiooniga. Voronež on Eestiga seotud eeskätt Tartu ülikooli varade kaudu – ülikoolilinn sai Voronežist 1918. aastal pärast Tartu ülikooli sinna evakueerimist.

Esimese katse Venemaa sõjalaevastiku rajamiseks tegi tsaar Ivan Julm (Groznõi). Toonase rahvusvahelise õiguse järgi oli kaaperpatentide väljastamine kaptenitele Euroopas laialt levinud, selline praktika sai alguse 14. sajandil Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Kaaperdamise eesmärk oli vaenlase merekaubanduse kahjustamine sõja ajal. Sõnatüvi tuli käibele hollandi keele kaudu, ent pärineb ladina keelest (samast tüvest tuleneb näit ‘kapituleeruma’).

Kaaperdamine arenes välja piraatlusest, Ameerika avastamine ja üle Atlandi seilanud kulla- ja hõbedalaevad andsid elujõudu poollegaalsele röövimisele. Põhja-Euroopas elustus viikinglus. Ka Saaremaa piiskopid astusid ajaga sammu. 15. sajandi algul rajati Virtsu linnus, mille omanikud Uexküllid tegutsesid peamiselt Suures väinas. Hiiumaa rannal röövisid laevu Ungern-Sternbergid, Kihelkonna kandis tegutsesid vandiraiujad.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Kalle Kesküla

Print Friendly, PDF & Email