Luulupes hakatakse küülikuid kasvatama

Luulupes hakatakse küülikuid kasvatama

VALDEK KÜÜLIKUGA: Luulupe küülikufarmi üks omanikke Valdek Jõgi Uus-Meremaa küülikuga.
Foto: Erakogu

Sel aastal loodud OÜ Luulupe Küülik juhatuse liige Marko Troškin ütles Saarte Häälele, et esimesed paarkümmend küülikut on ostetud, kuid selle aasta lõpuks peaks farmi põhikari kasvama juba saja küülikuni.

Tõugudest on farmis esindatud Kalifornia küülik, Uus-Meremaa valge küülik ja Angoora küülik. Suuremaid kariloomi pole Marko Troškini hinnangul mõtet maade puudusel Luulupes kasvatada.

Praegu Pärnu töötukassas ametis olev Marko Troškin rääkis, et ettevõte loodi eesmärgiga Saaremaale tagasi tulla ning leida kohapeal tegevust nii endale kui pisut ka vanematele. “Rikkaks ei taha enam ammu saada – need ajad on nagu läbi –, aga elada tahaks,” ütles Marko Troškin. “Tuleb tekitada sissetulek, mis aitab panga- ja õppelaenusid maksta,” lisas noormees.

Turg on olemas

Sajapealine põhikari annab aastas viis tonni liha, lisaks pargivad noormehed erinevate väiksemate loomade nahku ning plaanivad hakata tegelema ka lihaloomade ja lemmikloomade tõuaretusega. Lemmikloomadest kavatseb farm kasvatada hermeliin- ja lõvilakk-kääbusküülikuid. Kui vaadata, kuidas jõulude ajal Leedu päritolu küülikuliha lettidelt kõik otsa lõppes, siis on küülikulihal Troškini veendumust mööda Eestis turg täiesti olemas.

“Pärnumaal on olemas ka tapamaja, mis võtab küülikuid tapale ja pakendab ja selle kaubaga võib täitsa vabalt turule minna,” lisas ta. Aasta lõpuks on plaanis avada oma tapatuba, mille tootlikkus on 3000 küülikut aastas. Küülikukasvataja rääkis, et uus väljakutse on ühtlasi ühe ammuse unistuse elluviimine. Nimelt tekkis Marko Troškinil ja tema äripartneril Valdek Jõgil juba põhikooli päevil plaan hakata küülikuid kasvatama. Poisid võtsid asja tõsiselt, lugesid isegi selleteemalist kirjandust, kuid lõpuks jäi asi ruumipuuduse taha.

Marko Trsoškini sõnul tuletas küülikukasvatus end uuesti meelde, kui üks töötukassa klient Pärnumaal hakkas küülikute kasvatamisega tegelema. “Entusiaste on siin palju ja ma olen ennast küülikuasjaga poole aastaga üsna hästi kurssi viinud,” rääkis noor ettevõtja ja lisas, et uuel alal tegutsemiseks on ta loonud palju sidemeid ja tekitanud uusi tuttavaid, kellega külg külje kõrval tegutseda. Ettevõttel on avatud ka koduleht www.luulupe.ee .

Saaremaal on vähe küülikukasvatajaid

Eesti karusloomakasvatajate aretusühingu aseesimees Diana Mägi ütles, et Saaremaal tegutseb kümmekond küülikukasvatajat, kes põhiliselt kasvatavad lihaküülikuid, esmajoones hiidküülikuid nagu Prantsuse päss ja Flandria küülik. Mägi sõnul võiks küülikukasvatusega tegelejaid Saaremaal palju rohkem olla, näiteks töötutele annaks see sissetulekut ja ka liha lauale.

Paljud küülikukasvatuses kätt proovinud inimesed on aga aasta-paari pärast käega löönud. “Loodetakse kerget teenistust, kuid ei saada aru, et esimesed 3–4 aastat tuleb investeerida,” nentis Mägi. Esmalt tuleb osta põhikarja loomad, puurid ja inventar, millele lisanduvad üsna suured söödakulud.

“Esimese-teise tegevusaasta lõpus selgub, et kulud on tuludest suuremad. Järgneb suur pettumus, et asi ei olegi nii, nagu mõeldud sai,” rääkis Diana Mägi. Huvi küülikukasvatuse vastu vähendab ka asjaolu, et küülikut ei loeta põllumajandusloomaks ja toetust küülikukasvatajale ei maksta.

Print Friendly, PDF & Email