Eksperimentaalne bussifirma (41)

Ma olin juba ära unustanud, miks ma terve aasta Sareta busse vältisin. Reaalsus lajatas aga taas otse vastu vahtimist pühapäeval, kui Kuressaarest Tallinna sõitsin.

Vaatasin, et 15.30-ne buss peatub igas külas, et sellega ei viitsi sõita. Kell 17.50 väljuv buss jõuab Tallinna jälle sutsu hilja. Valisingi kella 16.40-se sõidu, et no kui hull see Sareta ikka olla saab. Aga vat! Kõigepealt sõitis ette kohe pealtnäha vana buss. Isegi maale Karja vanaema juurde saan juba ammu uue puhta ja sooja bussiga.

Okei, välimus välimuseks, mõtlesin. Kui bussi astusin, ehmatas veidi olukord ka sees. Nagu oleks viimati aastal 1980 käidud selle bussiga klassiekskursioonil ja nüüd sõitis sama buss meile aastaid hiljem ette. No olgu, mõtlesin mina ja ilmselt ka teised 20 inimest.

Esimest korda minu 15-aastase Kuressaare–Tallinna marsruudi kogemuse jooksul väljus buss umbes 10 minutit hiljem, üheks põhjuseks oli bussi liighiline ettesõit, et üldse 20 klienti jõuaks end peale pakkida, ning teiseks oodati viisakalt ühte noormeest, kes alles nüüd suundus pangaautomaadist sularaha võtma.

Sõit algas suure kilina ja kolina saatel, aga siiski algas! Juba Kaali ristis oli meil, kes me istusime bussi teises pooles, selge, et soojaks see buss ei lähe. Paar inimest käis bussijuhilt küsimas, ega too ole unustanud kütet sisse lülitada, ning katsusime vaheldumisi puhureid, ega need lahti ole jäänud. Ei olnud puhurid lahti.

Tagavere kandis sai minul külmetamisest küllalt ning oli minu kord suunduda bussijuhi juurde. Radiaatori soojuse kohta sain vastuseks, et näete, eest kütab ja varsti peaks see soojus ka taha jõudma hakkama. Ausalt, pärast hiljutist palavikust taastumist ei olnud mul enam tahtmist kannatada ning sain koha ette ühe noormehe kõrvale. Hakkas soojem.
Aga kõik tagapool istuvad inimesed ei mahtunud ju ettepoole ja kurb oli vaadata tervet seda bussitäit inimesi täistalveriietuses istumas. Uhkelt tutimütsid peas.

Üks julgem tütarlaps nõudis juba Kuivastus oma piletiraha tagasi.Lisaks veel asjaolud, et kohapealt sai buss peatustest minema nii, et esialgu läks viis korda tagurpidikäik sisse ja siis hakkas lõpuks ka esimese käiguga vedama ning bussiuks oli alati vaja käsitsi kinni tõmmata, hoolimata selle elektroonikast (okei, võib-olla uksel oli ka külm).

Olen kindel, et see buss ei vastanud mitte mingitele nõuetele ja oli ilmselgelt tehniliselt absoluutselt korrast ära. Ka bussijuhi pädevuse osas tekkisid sõitjatel küsimused. Esmalt pidi üks reisija vaidlema, et ta tõepoolest andis 22 eurot ja peaks 10 tagasi saama (see tõepoolest oli nii), ilmselt ei ole bussijuht veel eurosse sisse elanud, sest raha tagasi andmine oli pidev paariminutiline vaev ja otsimine. Kummalisemaks läks sõit mandril, kui bussijuht järsku keset maanteed kinni pidas ja küsis ilmselt dispetšerilt, kas Kirbla on ka tema peatus. Ei olnud, võis ikkagi edasi sõita.

Sihtkohta jõudis buss tervelt 25-minutilise viivitusega. Lõbus lugemine, mis? Kel tahtmist, siis võib katsetada seda eksperimentaalreisi. Karmi reaalsust jääb aga bussitäie inimeste jaoks meenutama vajadus võtta appi Sudafed ja Faringodol… Loodan, et ma nüüd edaspidi ei unusta enam, et on üks kellaaeg, mil ei saa Kuressaarde või Tallinna sõita puhta, mugava ja sooja (suvel ilmselt ka jaheda) bussiga.

Heleri Pent

KOMMENTAAR
Ivar Liiv, SARETA: Tõsi on, et 20.02.2010 kell 16.40 läks seoses küllalt erakorralistest talvistest tingimustest (ca –20 ºC) johtuvalt liinile eelnevalt mitteplaneeritud buss, seetõttu osaliselt ka aktsepteerime kliendi pretensioone.

Siiski peaks kõik reisijad teadma, millised ilmastiku- ja teeolud Eestis valitsevad, ja bussid ei ole keskküttega kinnisasjad. Probleemid oleks meie heal kliendil küll võimalik olnud vahetult bussiettevõttega otse kontakteerudes lahendada ja meil võimalik ka asjalike pretensioonide olemasolul temale heastada. Ikka juhtub…

Muus osas – bussiettevõtte AS Sareta kuni 3000-st Mandri-Eesti ja Saaremaa vahelisest regulaarliinide aastaliiklemisest on teretulnud, kui negatiivne tagasiside meie headelt reisijatelt laekub, kas siis ajaleheveergude kaudu või ka otsekontaktina kõigest kuni 0,6% ulatusel reiside arvust. Sellest näeme enda kitsaskohti, millega peame täiendavalt tööd tegema, et pakkuda enda headele reisijatele aina paremat reisijaveoteenust!

Print Friendly, PDF & Email