Üleskutse: Millal politsei poole pöörduda ja millega politsei tegeleb (5)

Inimene, kes on sattunud varguse või lõhkumise ohvriks, peaks kindlasti pöörduma politsei poole, helistades 110.

Paljud inimesed, kes on varguse või lõhkumise läbi kahju saanud, pöörduvad politseisse, et nende kahjud hüvitataks. Oluline on teada seda, et politsei tegeleb toimepandud teo asjaolude välja selgitamisega ning kuriteo eest karistamisega, mitte aga õigusrikkujalt kahjude välja nõudmisega. Politseinik, kes menetleb näiteks lõhkumise sündmust ja saab selle käigus teada tegija, saab karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse võtta seda, kas teo toimepanija on nõus kahju hüvitama või mitte.

Kannatanu, kellele õigusrikkuja ei ole kahjusid vabatahtlikult hüvitanud, saab oma kahjude sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole. Sellepeale on kahju saanud inimesed mulle tihti öelnud, et miks siis üldse politsei poole pöörduda, kui te kahjusid sisse ei nõua. Kuid politseitöö tulemusena on kahjusaanul teada isik, kelle käest kahjude hüvitamist nõuda.

Ja rikkuja, saades oma teo eest karistada, järgmine kord ehk karistuse hirmus rikkumist enam korda ei pane. Tihti arvatakse ka, et politsei poole pöördumine toob kaasa sekeldusi, ajakulu ja pidevat politseimaja vahet jooksmist. On arusaamatu, kuidas selline arusaam on kujunenud. Üldjuhul peab kannatanu politseimajja tulema vaid ühel korral, menetleja võtab ta vastu, kuulab ära ja paneb juhtunu asjaolud kirja. Alusetu hirm sekelduste ja ajakulu ees ning oma turvalisuse pärast on ka paljudel nendel inimestel, kes on juhtunud toimepandud süüteo kohta midagi kuulma või seda pealt nägema.

Nähes pealt mõnda sündmust või kuuldes sündmusest, kus rikutakse kellegi õigusi, tuleb julgelt politsei poole pöörduda. Vahel peetakse politsei poole pöördumist pugemiseks ning kardetakse kättemaksu. Tegelikult on vastupidi – seaduserikkuja kardab just inimese kodanikujulgust. Kui rikkuja teab, et iga pealtnägija võib pöörduda politsei poole, jätab ta pigem selle jalgratta varastamata või akna lõhkumata. Hea politseitöö on võimalik vaid koostöös julgete ja suhtlemisaldiste kodanikega!

Ahto Aulik,
Kuressaare konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik

Print Friendly, PDF & Email