2010. aastal parandati rekordit enim vasaraheites

2010. aastal parandati rekordit enim vasaraheites

REKORDIMEES: Genro Paas parandas maakonna vasaraheite rekordit eelmisel aastal 4 korda.
Foto: Raul Vinni

2010. aastal tehti seitse uut Saare maakonna rekordit või tipptulemust ning kolm siserekordit (2009. a 17, 2008 – 23, 2007 – 10, 2006 – 19). Nagu eelmisel aastal, tuli ka nüüd enamik rekordeid vasaraheites.

2008. a viie rekordiparanduse kõrvale tuli nüüd neli parandust, kõik need varasuvel. 8. aprillil ületas Genro Paas Tallinnas Autentese SK vasaraheitevõistlustel oma eelmisel aastal heidetud rekordit 56.15 kolm korda. Kõigepealt tuli tulemus 58.50, järgneva heitega 59.18 ja lõpuks 59.33. Uue tähiseni jõudis Genro 26. mail Tallinnas noorte heitjate seeriavõistlustel osaledes. Seal purunes tema jaoks maagiline piir 60
meetrit ja uueks rekordiks sai 60.41.

Uue rekordi jooksis Tiidrek Nurme. 2009. aasta juulis Belgradis joostud tulemuse 13.57,05 ületas ta 5000 m jooksus 16. aprillil Ameerika Ühendriikides Walnutis joostes päris suurelt, saades ajaks 13.31,87. Augusti keskel Soomes Joensuus toimunud võistlusel sai miilijooksus ajaks 4.00,22, mis oli ühtlasi ka uus Eesti tipptulemus, eelmine – 4.02,82 – kuulus üle aasta Nikolai Vedehhinile. Eelmine Saare maakonna tipptulemus oli 4.04,14, joostud samal võistlusel, kust pärines Vedehhini tipptulemus.

Ootamatu rekordiparandus tuli meeste kuulitõukes. Rekordite lehelt pidi lahkuma seal 34 aastat püsinud Sergei Klimovi tulemus 16.68. Tegelikult tõukas ka Raul Aru 1986. aastal ühel Saare KEK-i võistlusel kuuli 16.78, aga see jäi ilmselt rekordina millegipärast kirja panemata. Uus rekordiomanik on Erik Saar, kes esindab Autentese spordiklubi. 17. mail 2010 tõukas ta Tallinnas välja uue maakonna rekordi 16.80.

Uued siserekordid (ka Eesti) jooksis Tiidrek Nurme 3000 ja 1500 meetri jooksus. 10. veebruaril jooksis ta Stockholmis 3000 meetrit ajaga 7.55,37, ületades oma aastavanust, samuti Stockholmis joostud rekordit ligi nelja sekundiga. 1500 meetrit läbis ta 20. veebruaril Tartus 3.47,40-ga. Samuti jooksis uue maakonna siserekordi Marek Niit, saades 23. jaanuaril USA-s Fayetteville’is 400 m jooksus ajaks 46,91, mis on ka Eesti siserekord (eelmine siserekord 47,50 kuulus Marti Vihmannile).

Medalid Eesti meistrivõistlustelt

Tuletame veel kord meelde Eesti (täiskasvanute) meistrivõistluste medalivõitjad. Sisevõistlustelt toodi kaks medalit (2009. a 2, 2008 – 5). 20. veebruaril Tartus toimunud võistlusel kaitses Tiidrek Nurme meistritiitlit 1500 meetri jooksus ajaga 3.47,40, seekord oli tema aeg üle 5 sekundi parem. Nüüd on tal viimase kuue aastaga sisevõistlustel sel distantsil võidetud kolm kulda ja kolm hõbemedalit. Samal võistlusel võitis kuulitõukes tulemusega 13.55 kuldmedali Linda Treiel.

Suvistel meistrivõistlustel 16. juulil Tallinnas võitis Tiidrek Nurme 1500 meetri jooksu ajaga 3.45,98. Aeg MV-l oli üle kuue sekundi parem kui aasta tagasi. See oli Nurme viies meistritiitel sel distantsil. Samal võistlusel võitis Genro Paas vasaraheites 57.49-ga pronksmedali, saades oma esimese medali tiitlivõistlustelt.

18.–19. augustil tuli Linda Treiel Rakveres Eesti MV-l mitmevõistluses seitsmevõistluses meistriks 5339 punktiga. 9. oktoobril Tallinnas toimunud EKIDEN-i (teatejooks 5 + 10 + 5 + 10+ 5 + 7,2 km) meistrivõistlustel kuulus Tiidrek Nurme esikoha võitnud Tartu Ü. ASK 1. võistkonda. Seega saavutasid Saare maakonna sportlased täiskasvanute meistrivõistlustel kokku 6 medalit, neist 5 kulda (2009. a 10 ja 6; 2008. a 17 ja 10; 2007. a 20 ja 9). Lisaks võitsid noored palju medalikohti mitmete vanuserühmade noorte meistrivõistlustelt.

Saarlased Eesti kergejõustiku edetabelis

Liidrikohti vabariigi 2010. aasta edetabelis on 8 (2009. a samuti 8). Siin on arvestatud edetabelit välistingimustes tehtud tulemustest, meie edetabelis on arvestatud ka sisehooajal toimunud võistlustel saavutatud tulemusi. Näiteks 400 meetri jooksus on Eesti edetabelis Marek Niidu esikoha tulemus 48,40, maakonna edetabelis on ta aga spordihallis jookstud 46,91-ga esikohal.

Pärast aastast vaheaega hoiab neljal alal liidrikohta Tiidrek Nurme. Neljandat aastat järjest on ta esikohal 1500 meetri jooksus (ajaga 3.38,77), kuuendat aastat järjest 3000 meetri jooksus (aeg 8.13,28) ning viiendat aastat kuulub talle joostud maakonna rekordiga 13.31,87 liidrikoht ka 5000 m jooksus. Miilijooksus on ta liidrikohal uue vabariigi rekordiga 4.00,22. Viimastel aastatel enim edetabeli liidrikohti omanud Kaie Kand möödunud hooajal ei võistelnud.

Teist aastat on 400 meetri jooksus liidrikohal Marek Niit ajaga 48,40. Eelnevad neli aastat oli ta esikohal 200 meetri jooksus ja veel varem neli aastat järjest 100 meetri jooksus. Viie alaga kuulub esikümnesse Linda Treiel. Esmakordselt tõusis ta liidripositsioonile tulemusega 14.28 kuulitõukes, ja seda ülekaalukalt.. Sama võimsalt juhib ta 14.24-ga sisehooaja edetabelit. Kõrgushüppes on Linda 1.78-ga viies, ajaga 1.05,99 400 meetri tõkkejooksus ja 5453 punktiga seitsmevõistluse kuues, odaviskes hoiab 45.35-ga kümnendat kohta.

Tunnijooksus vahetas eelmise aasta liidri Ando Õitspuu välja Kalev Õisnurm. Tema jooksumaa pikkuseks mõõdeti 16 505 meetrit. Naistest on tunnijooksus esimene Johanna Toplaan tulemusega 13 914 meetrit. Lisaks on ta 10 000 meetri jooksus ajaga 41.26,9 kümnes ja 2000 m jooksus tulemusega 7.47,2 kaheksas.

Vasaraheites on Genro Paas 60.41-ga neljas ja kuulitõukes 15.99-ga üheksas. Erik Saar on kuulitõukes 16.80-ga viies. Maratonijooksus hoiab Tõnis Juulik 2:35.05-ga kuuendat kohta, poolmaratonis on Ando Õitspuu 1:13.18-ga üheksas. Head jooksukiirust näitas Darola Kruusik, joostes 2010. aastal mõnegi isikliku rekordi. 1000 meetri jooksus oli ta 3.04,52-ga viies, sisehooajal jooksis veelgi kiiremini. Esikümnesse jõudis ka Krista Viipsi, olles vasaraheites 42.69-ga üheksas.

Mitmeid esikümne kohti oli veel tunnijooksus, kuigi tõe huvides tuleb märkida, et möödunud aastal toimus Eestis vaid kolm tunnijooksuvõistlust, senise kahe korraldaja Tartu ja Kuressaarega liitus Kohila. Meestest oli Innar Sepp 16 082 meetriga teine, Ahto Jakson 16 052-ga kolmas, Simmo Kikkas 15 180-ga kuues, Anti Toplaan 15 046-ga kaheksas, Ago Kokk 15 043-ga üheksas ja Tambet Allik 15 016-ga kümnes. Naistest oli teine Taimi Kangur tulemusega 13 371 m, kolmas Annika Vaher (13 196 m) ja viies Signe Toom (11 254 m). 2000 meetri jooksus oli Taimi Kangur ajaga 7.51,1 üheksas.

Järgmised tulemused jäid napilt esikümnest välja. Sander Suurhans oli odaviskes 65.39-ga 12., tema õige tulemus 65.96 on vabariigi edetabelist infopuudusel välja jäänud. Samal alal oli 15. Preedik Lemba tulemusega 64.40. Erik Saar oli kettaheites 48.38-ga 13.; Indrek Tustit 400 meetri tõkkejooksus 57,82-ga 14.; Tõnis Juulik poolmaratonis 1:15.17-ga 15. Samale kohale tuli Ando Õitspuu 10 000 meetri jooksus ajaga 34.28,39; 3000 meetri jooksus oli Ando 9.11,37-ga 16. ja 1000 meetri jooksus 2.37,3-ga 14. Kalev Õisnurm oli 10 000 meetri jooksus 35.02,6-ga 16. ja maratonijooksus 2:43.51-ga 17.

Linda Treiel oli 100 meetri tõkkejooksus 15,17-ga 13. ja kettaheites 37.64-ga 16.; Darola Kruusik 800 meetri jooksus 2.22,25-ga (sisevõistlustel minut kiirem) 14.; Kadri Pulk seitsmevõistluses 3208 punktiga 14.; Johanna Toplaan poolmaratonis 1:35.04-ga 11.; Annika Vaher 2000 meetri jooksus 7.57,8-ga 11. ja Liisi Saar maratonijooksus 3:28.41-ga 17.

Saaremaa kõigi aegade esikümme

Kui 2009. aastal tehti meeste aladel esikümnetäiendused pea eranditult jooksudes, siis möödunud aastal said täiendust ka teised alad. Kolm esikohatulemuse parandust tegi Tiidrek Nurme ja samadel aladel mis eelneval aastal. Miilijooksus 4.00,22-ga, 3000 meetri jooksus 7.55,37-ga ja 5000 meetri jooksus 13.31,87-ga.

Ando Õitspuu täiendas nagu aasta varemgi edetabelit neljal alal: 2000 meetris tõusis ta 5. kohalt 5.55,91-ga neljandaks, 5000 meetri jooksus on ajaga 15.38,7 kümnes, poolmaratonis kerkis 9. kohalt ajaga 1:13.18 teiseks ja maratonijooksus parandas kahe minutiga 2:51.08 8. koha tulemust. 5000 meetri jooksus – kui mitte arvestada Tiidrek Nurme tulemusi viimastel aastatel – toimus enne Ando tulemuseparandust viimane muudatus esikümnes päris ammu, 1991. aastal Jürgen Ligi poolt.

Tõnis Juulik parandas maratonijooksu teise koha tulemust samuti kahe minutiga – 2:35.05. Esmakordselt maratonijooksus osalenud Kalev Õisnurm jooksis kohe end 2:43.51-ga kõigi aegade neljandaks. Priit Järveots tõusis 11. kohalt 400 meetri jooksus 50,11-ga 8.-ks. Kuulitõukes tõusis 12.–13. kohalt liidriks tulemusega 16.80 Erik Saar, kes kettaheites tõusis tulemusega 48.38 kolmandaks. Genro Paas parandas esikohatulemust vasaraheites 60.41-ga. Kõrgushüppes jõudis kahe meetri klubisse Herkki Leemet, olles 2.00-ga 9.–12.

Neljal alal täiendas esikümmet Johanna Toplaan. Tunnijooksus tõusis ta 3. kohalt 13 914-ga teiseks, poolmaratonis oli 1:35.04-ga samuti teine, 10 000 meetri jooksus parandas 3. koha tulemust ajaga 41.26,9 ja 3000 meetri jooksus 5. koha tulemust ajaga 11.45,7. Viiel ala tegi edetabelis täiendusi Annika Vaher: 3000 meetri 14. kohalt tõusis ta 12.04,4-ga 7.-ks, 5000 meetri 9. kohalt 20.56,7-ga 5.-ks, 10 000 meetri 6. kohalt 43.13,0-ga 4.-ks, tunnijooksus 5. kohalt 13 196-ga 4.-ks ja maratonijooksus 3:32.43-ga neljandaks.

Kolmel alal tegi edetabelis täiendusi Linda Treiel. 100 meetri tõkkejooksus parandas ta 15,17-ga 6. koha tulemust, kaugushüppes 5.66-ga 5. koha tulemust ja seitsmevõistluses 5453-ga 3. koha tulemust; kuulitõukes kordas 14.28-ga esikoha tulemust. Darola Kruusik tõusus 800 meetri jooksus 11.-lt kohalt 2.21,12-ga 7.-ks, 1500 meetri 8. kohalt 4.56,29-ga kolmandaks. Liisi Saar jooksis maratonis 3:28.41-ga aegade kolmanda tulemuse, viis naisjooksjat ongi meil nüüd maratoni läbinud. Taimi Kangur kohendas miilijooksus 6.09,0-ga 4. koha tulemust. Anett Munk jooksis 5000 meetris end 20.51,6-ga 4.-ks ja Signe Toom tunnijooksus 11254-ga 8.-ks.

Teivashüppes jõudis esikümnesse kaks hüppajat. Merily Porovart ja Greete Vapper jagavad 2.20-ga 9.–12. kohta. Vasaraheites parandas Krista Viipsi teise koha tulemust ligi kümne meetriga – 42.69. Üheksanda tulemuse 18.62 heitis Grete Pokk. Vasaraheites on tulemus kirjas üheteistkümnel naisel.

Lisaks eespoolnimetatutele mahtusid oma eelmise aasta tulemusega kõigi aegade edetabeli kümne parema tulemuse hulka veel Marek Niit 200 ja 400 m jooksus, Tiidrek Nurme 1500 m jooksus, Tõnis Juulik 2000 m jooksus ja poolmaratonis, Kalev Õisnurm tunnijooksus, Genro Paas kuulitõukes, Sander Suurhans odaviskes, Linda Treiel 200 m ja 400 m tõkkejooksus, kõrgushüppes ja odaviskes, Taimi Kangur 3000 m, 5000 m, 10 000 m ja tunnijooksus ning poolmaratonis ja maratoni, Annika Vaher poolmaratonis. Neil kõigil on aga varasematest aastatest esikümnes juba samad või paremad tulemused kirjas.

Võrdlesin ka kahe viimase aasta edetabeleid, et mis aladel oli edasiminek, kus tagasiminek. Võrreldes 2009. aastaga olid tulemused paremad meeste 100 m, 800 m, 1000 m, 1500 m, miili-, 2000 m, 5000 m ja tunnijooksus ning maratonis; naistel 1000 m, 1500 m, 3000 m, 5000 m, 10 000 m ja tunnijooksus ning poolmaratonis ja kettaheites. Peale ühe ala oli paremus vaid jooksualadel, nagu aasta varemgi.

Tagasiminek oli järgmistel aladel: meestel 10 000 m jooksus, poolmaratonis, 110 ja 400 m tõkkejooksus, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kümnevõistluses; naistel 200 m, 2000 m ja miilijooksus, 100 ja 400 m tõkkejooksus, kõrgus-, teivas- ja kaugushüppes, odaviskes ja seitsmevõistluses.

Mõni kergejõustiklane oskas täpselt korrata oma eelneva aasta tulemust: nagu näiteks Linda Treiel kuulitõukes (14.28), Kaimo Ehanurm kettaheites (37.90), kus tulemuste erinevus peaks nagu loogiline olema, mitte nagu lühijooksudes, kus tulemused kergemini korduvad. Kui siin lehejutus või edetabelis juhtub olema mõni ebatäpsus, palun võtta kindlasti ühendust telefonil 50 94 988 või info@tonureisid.ee .

Tõnu Vaher

Print Friendly, PDF & Email