Türgi eksport aitas tasuda võlgu ja järje peale saada

Möödunud aasta tippsündmuseks lihaveisekasvatajatele oli veiste eksport Türki, leiab Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse liige ja Riido talu perenaine Anne Kiider.

“See, kuidas türklased loomi valimas käisid, oli meie jaoks tõesti suur hetk, “ rääkis Anne Kiider. “Türklaste nägudest oli näha, kuidas nad läksid nii hasarti meie anguste karja peale, et täitsa lõpp,” lisas karjakasvataja, kelle sõnul oli tal ülev tunne, et ka üks Saaremaa talu võib olla suure maailma jaoks vajalik ning tema oskused ja teadmised kellegi jaoks väärtus.

Türklaste pakutud hind aberdiin-angustele ja herefordidele oli märgatavalt kõrgem Eesti kombinaatide kokkuostuhinnast, mis tavaliselt ei lähe Eestis kõrgelt makstud lihakusklassi.

Limusiini ja Belgia sinise karja puhul tuli türklaste pakutud hind vaid pisut kõrgem Rakvere lihakombinaadi omast, kuid Anne Kiideri sõnul polnud türklased Belgia sinise lihast huvitatud. “Kõige enam meeldisid neile angused, sest need lähevad tipprestorani,” märkis Anne Kiider. Samas vaatasid türklased loomade toitumust, näiteks jäeti Saaremaal ühe loomakasvataja angused ostmata, kuna loomad olid kokkuostjate meelest lahjad.

Võlad ja maksmata arved sunnivad müüma

Jaanuaris avaldasid türklased soovi hakata Eestist kokku ostma noori pulle, mis on Saaremaa tootjate hulgas tekitanud üsna elavat huvi. Anne Kiideri sõnul oleks mõistlikum pulle ise nuumata, sest vastasel juhul pole Eestis varsti üldse enam lihaveiseid müüa. Teisalt võib noorte pullide müüki välismaale vägagi hästi mõista. “Kui sul on ikka arved maksmata ja liisingud-asjad kaelas ning raha ei ole, siis loomulikult müüd,” selgitas Kiider. “Kui sa saad kolme päeva pärast pool miljonit korraga arvele, siis on selleks korraks mured lahendatud,” lisas ta.

Noori pulle on mõttekas müüa vanematel inimestel, kel pole jaksu suurte pullidega jännata, samuti juhul, kui söödatagavara on läinud hirvede ninaesiseks ja puudub sööt, millega kevadeni välja vedada. “Kõiki olukordi ei saa üheselt võtta, aga selge on see, et kõik me küll ei tohi oma loomi ära müüa,” hoiatas Riido talu perenaine.

Anne Kiider ütles, et Eesti lihaveisekasvatuses on võetud suund puhtatõuliste karjade aretamisele, sest ka välismaised ostjad soovivad eelkõige tõumullikaid. “Muidugi on see väga pikk protsess, enne kümmet aastat puhtatõuliseks oma karja ikka ei saa,” pakkus Kiider, kelle sõnul on siiani kasutatud ristamisel sageli seda tõugu pulle, mis parasjagu kuskilt kätte on saadud.

Rakvere lihakombinaat tõstis hinda

Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse liige Aldo Vaan ütles, et eksport Türki aitas paljudel veisekasvatajatel saada tavalisest märgatavalt kõrgemat hinda ning lahendas pikkade järjekordade probleemi loomade realiseerimisel. Türklaste makstud kõrge kokkuostuhind pani varumishinda kergitama ka Eesti lihaveisekasvatajate lepingupartneri Rakvere lihakombinaadi, kusjuures mõne lihakusklassi hind on uuest aastast türklaste pakutuga täitsa konkurentsivõimeline.

Türklaste puhul oli Vaani sõnul positiivne ka see, et loomade eest makstava raha sai tootja kätte mõne päeva jooksul. Paljudel juhtudel toimus loomade realiseerimine oktoobris-novembris enne pindalatoetuste laekumist ja türklastelt saadud tasu kergendas kindlasti osa kasvatajate rahaprobleeme õigel ajal.

Aldo Vaani sõnul on veiseliha hind nii Euroopas kui ka mujal maailmas päris kõvasti tõusnud ning hinnad on maailma eri regioonide võrdluses ühtlustunud. Kõige kõrgem on veiseliha hind Euroopa Liidus ja tänu Türki eksportimisele on ka meie hind jõudnud EL-i omale tunduvalt lähemale, rõõmustas Aldo Vaan.

Print Friendly, PDF & Email