Muutub pindalatoetuste maksmine puude ja põõsastega püsirohumaadele (2)

Tänaseni on Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaal makstud põllumajanduslikke pindalatoetusi ka püsirohumaadele, millel kasvab rohkem kui 50 puud ha kohta. Euroopa Komisjon on aga seisukohal, et sellistele maadele makstav toetus ei tohi olla 100% sama suur kui puude ja põõsasteta püsirohumaa puhul.

Üldreeglina ei loeta toetusõiguslikuks põllumajandusmaad, kus kasvab üle 50 puu hektaril. Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaal on aga palju puude-põõsastega kaetud püsirohumaid, kus traditsiooniliselt loomi karjatatakse või heina tehakse. Nende nelja maakonna osas kehtis Eestis enamiku pindalatoetuste puhul erisus, mis võimaldas täies mahus toetust saada ka suurema tihedusega aladele, kus puude-põõsaste võrade lubatud liituvus (ehk võrade projektsioon maapinnale) on kuni pool liituvusega ala kogupinnast.

2011. aastaks on põllumajandusministeerium koostöös PRIA-ga välja töötanud põhimõtted, kuidas kirjeldatud erisusega aladele edaspidi toetusi makstakse. Põhimõtted on kooskõlastatud ka Euroopa Komisjoniga. Muudatuste aluste väljatöötamiseks pidasid põllumajandusministeeriumi ja PRIA esindajad 2010. aasta suvel nõu ka Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa talunike esindajatega.

Neis neljas maakonnas on erisusega alasid umbes 856 ha (0,1% kogu Eesti pindalatoetustega hõlmatud pinnast ja 0,5% liituvuse erisusega maakondade taotlusalusest pinnast). Toetuse saajaid, kelle põllumajandusmaid liituvuse probleem puudutab, on umbes 1600.

Mis muutub 2011. aastal

Kõik Lääne-Eesti põllumassiivid, millesse kuuluvad püsirohumaad on puude-põõsasteta või kus kasvab üksikuid puid-põõsaid, on ka edaspidi täies ulatuses toetusõiguslikud. Paljud puude-põõsastega püsirohumaad kuuluvad poollooduslike kooslustena Natura 2000 võrgustikku ning neile on võimalik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust. See on võimalus, mida aktiivselt ka kasutatakse. Natura 2000 alal asuvate poollooduslike koosluste hooldamise toetuse juures on jätkuvalt lubatud ka suurem liituvus.

Need taotlejad aga, kes taotlevad pindalatoetusi põllumassiividel asuvatele püsirohumaadele, peavad arvestama, et alates 2011. aastast ei ole enam võimalik liituvuse erisusega maade eest neljas Lääne-Eesti maakonnas 100% pindalatoetusi määrata.

Toetusõigusliku pinna määratlemine

PRIA on olemasolevate õhust võetud ortofotode alusel määratlenud liituvusega alad. Samuti on iga maakonna kohta määratud maakonna liituvusega alade vähenduskoefitsient, mis on saadud iga maakonna kohta tehtud valimi põhjal. PRIA arvutas iga valimisse võetud ala puhul välja, kui suure osa selle pinnast katavad ülaltvaates puude-põõsaste võrad ehk milline on tegelik liituvus. Valimis olnud alade keskmine liituvus annab iga maakonna vähenduskoefitsiendi.

Maakondade vähenduskoefitsiendid on järgmised: Hiiu – 0,283; Lääne – 0,147; Pärnu – 0,257; Saare – 0,247. Toetuse arvutamise aluseks võetakse taotletud pind, mida on seoses puude-põõsaste olemasoluga vähendatud sõltuvalt põllumassiivi ja liituvusega ala ühisosa suurusest ning maakondlikust vähenduskoefitsiendist. Korrutades liituvusega ala pindala maakondliku koefitsiendiga, saadakse pindala, mille võrra massiivi kogupindala kohta makstavat toetust vähendatakse.

PRIA teavitab taotlejaid individuaalselt

Veebruaris saadab PRIA põldude registri büroo teavituskirjad kõikidele Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa põllumajandustootjatele, kellel on 2010. aasta taotlusandmete alusel põllumassiive, millesse kuulub liituvusega alasid. Taotlejaid teavitatakse nende põllumassiividel olevatest liituvusega aladest ja sellest, et edaspidi ei saa sellistele aladele täies ulatuses toetust taotleda.

Vajalikud muudatused viiakse sisse ka seadusandlusse. 2011. a kevadel toimub liituvuse erisusega põllumassiividele toetuste taotlemine juba uutel alustel, seejuures saavad taotlejad ka kaardid, kus liituvusega põllumassiivid on märgistatud. Märge kaardil annab taotlejale teada, et kogu põllumassiivi pinna ulatuses ta 100% toetust ei saa.

Toetuse maksmine vähendatud määras hakkab toimuma ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse ning mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osas. Poollooduslike koosluste hooldamise toetust muudatus ei puuduta, samuti ei puuduta see teisi maaelu arengukava toetusi peale nimetatute, sest neid püsirohumaade kohta ei maksta.

VALEM
Näide maksimaalse toetusõigusliku pinna (X) arvutamisest liituvusega põllumassiivil Saaremaal:
Arvutamise valem on X = N – (L x k).
Põllumassiivi pindala N on 1 ha. Liituvusega ala(de) pindala L sellel massiivil on 0,2 ha. Saaremaal asuva põllumassiivi vähenduskoefitsient k on 0,247.
Selle näite puhul on arvutuskäik järgmine: 1 – (0,2 x 0,247) = 0,95 ha. See tähendab, et põllumassiivi kohta makstakse toetust 0,95 ha ulatuses.

Aivar Arik
PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo juhtivspetsialist

Print Friendly, PDF & Email