Saaremaine õunamahl jõudis turule (9)

Saaremaine õunamahl jõudis turule

TÖÖKAS DUO: Peremees Riho Kadastik (paremal) ja Kadastiku Õunaaia töömees Rein Ruttu teevad kahekesi ära peaaegu kõik ettevõttes vajalikud tööd.
Foto: Egon Ligi

“Kui oled proovinud saaremaist õuna, on meie mahla maitse sulle juba natuke tuttav – selles on tunda päikeseküllase Sõrve suve. Et aastad pole vennad, kannab iga saak oma ainulaadset varjundit. Kindel võid olla aga selles, et meie mahl on pressitud otse sügisestest õuntest ja on 100% naturaalne.”

Niisugune tekst ilmestab Nasval valmistatud ja liitristesse pudelitesse villitud saaremaist õunamahla. Esimesed saadetised mahedamaitselist vitamiinirikast jooki on nüüdisaegsest mahlatööstusest juba ka Kuressaarde Saaremaa tarbijate ühistu Rae poodi jõudnud.

OÜ Kadastiku Õunaaed omanik Riho Kadastik Salme vallast Suurna külast on rahul. Nüüdseks on täitunud viis aastat tagasi Tallinnast Saaremaale ettevõtlust arendama tulnud kunagise meremehe üks unistusi. Aastaid Tallinnas puu- ja köögiviljade jaemüügifirmat Rigual (kaubamärk Maailmaviljad) juhtinud Riho Kadastik peab merelise kliimaga Sõrve poolsaart Eestimaal üheks sobivamaks puuviljade kasvukohaks.

Tehumardile, täpsemalt Suurna külla on ta rajanud pisut üle kuuehektarise umbes 7000 puuga aia, kus kasvamas poolesaja (!) sordi ringis eestimaiseid õunapuid. Lisaks õunakasvatusele rajas ettevõtlik talunik Suurnale eksperimentaalse maasikaistanduse, kus tavalisi maasikapeenraid asendavad maast meetri kõrgusel asuvad puidust rennid.

Saare Kaluri endisesse laohoonesse, kus vahepeal asus kummidetailide tehas, rajatud mahlatööstus ja õunahoidla on tunnustatud ja need, kes on ilma igasuguste lisanditeta pastöriseeritud mahla degusteerinud, on selle maitseomadusi ning, mis samuti tähtis, ka taarat ja etiketti kiitnud. Üleeilse seisuga oli Nasva uues mahlatööstuses pudelitesse villitud 2500 liitrit mahla. Kui ladudes oleks piisavalt õunu, võiks tehas täistuuridel tööle hakata. Tõsi küll, päris tühjad laoruumid ka ei ole. Väiksemates plastkastikestes on ilusa väljanägemisega lauaõunad ja mahlaõunad
ootavad oma järge suuremahulistes puidust kastides.

Nii mahla- kui ka lauaõunad on välimuselt sarnased. Võhik siin vahet ei teegi. Riho Kadastiku hinnangul peab ka mahlaõun hea välja nägema. Lauaõuntega kõrvutades võib neil ju mõni triibukene või mügarik peal olla. Maast riisutud inetuid ubinaid peremees kvaliteetse joogi tegemiseks vastu ei võta. Tõsi, ainult oma aiandi õuntest Riho Kadastikul tööstuse tarvis ei jagu. Sesta’p kavatsebki ettevõtja hakata saarlastelt eeloleval sügisel õunu kokku ostma ja ka teenustööd tegema.

Miksitud mahl

Küsimusele, mis sorti õuntest esimesed partiid mahla pressiti, vastas mahlatööstuse õunakasvatajast omanik, et jook on kokku miksitud mitmest sordist. “Inimesed haput jooki ei taha. Mahl peab ikkagi joodav olema. Kui õun on maitsev, siis tuleb ka mahl selline.” Tööstuses on kasutusel samasugune tehnoloogia nagu koduses majapidamises. Kõigepealt õunad pestakse, siis purustatakse, pressitakse, mahl pastöriseeritakse ja villitakse pudelitesse.

Tunniga võib Nasva uues mahlatehases pressida 500 liitrit mahla. “Meie eesmärk ei ole masstoodangut väljastada. Kvaliteet on põhiline. Pastörisaatori võimsus ei ole ka nii suur. Saame tunnis pastöriseerida 300 liitrit mahla,” selgitab Riho Kadastik.

Iga töö peale meister Rein Ruttu demonstreerib pastörisaatori tööd: “Siin sees on vesi, mis mahla kuumutab. Mahl jookseb piltlikult öeldes ümber 85-kraadise veesärgi. Peaaegu sama kuum mahl villitakse pudelitesse. Edasiseks tööks on pudelite korkimine ja etikettide peale panek.” Väikese tehase sisseseade on pärit põhiliselt Austriast. Mõni asi on eksporditud Saksamaalt, Soomest, Itaaliast ja mujaltki.

“Põhiline eesmärk on ikkagi lauaõuna toota, aga kui õunu jääb üle, siis need teeme mahlaks. Mahlaõun peab samuti korralik olema. Vissist ju täisväärtuslikku mahla ei saa. Ei saa nii toota, et täna teeme väga hea kvaliteediga maitsvat mahla ja kui tarbija järgmine kord meie toodangut ostab, saab ta mingi hapu joogi. Peame tagama pideva kvaliteedi,” toonitab Riho Kadastik.

Tulevikus kavatsetakse Nasva õunamahlatööstuses valmistoodang pakendada toiduainetööstuse jaoks või ka tavatarbija jaoks suuremasse spetsiaalsesse taarasse. “Mahl pannakse kilekotti ja see omakorda läheb karbi sisse. Nii saame me turustada kas viie- või kümneliitristes pakendites. Karbil on kraan küljes. Kodus paned selle lauale ja mahla saamiseks keerad kraani lahti. Kuna hapnik ei pääse mahlale ligi, siis see ei rikne. Kui teed aga kolmeliitrise purgi lahti, siis korraga nii suurt kogust mahla tavaliselt ära ei tarbi ja purki jääv mahl kipub riknema,” selgitab spetsialist.

Õunahoidlas temperatuur üle kahe kraadi ei tõuse

Laoruumides valitseb õunte ja mahla hoiustamiseks pidevalt vajalik temperatuur. Õunad säilivad kõige paremini ruumis, kus õhusooja nullist kuni kahe kraadini. Mahlale sobib ka pisut soojem ruum, kus temperatuur võib tõusta kuni viie kraadini. Eelmisel sügisel korjas aednik oma õunapuudelt üsna suure saagi. “Mõnikümmend tonni ikka oli. Ma ei kasvata võõramaa sorte. Seda juba sellepärast, et inimesed ei saaks öelda, et sa tood näiteks Poolast õunu sisse,” rõhutab õunakasvataja.

Laoruumi jagub tööstushoones piisavalt. Kui peremees sügisel mahla tarvis saarlastelt õunu kokku ostma hakkab, siis on koht, kuhu need panna. Oma õunaaeda soovib Suurna küla mees tasapisi laiendada. Neljale hektarile on tal veel plaanis puukesed kasvama panna. Miks aga nii rikkaliku sortimendiga kasvumaa?

“Ma ei oleks niipalju sorte kunagi kasvama pannud, aga Eestis ei olnud ühest või teisest sordist mulle niipalju anda. Tellisin kümme sorti, aga koguseliselt ei suudetud mulle niipalju müüa. Et puude arvu täis saada, olin sunnitud sellise valiku tegema. Nüüd on mul raskusi turustamisega. Igal sordil peab nimi juures olema. Varem müüdi lihtsalt Eesti õuna nime all. Ja kui ostjale hakkab üks sort meeldima, siis tahab ta seda veel, minul aga enam anda pole,” nendib aednik.

Kõik peab olema viimase peal

OÜ Kadastiku Õunaaed omanik panustab kogu oma energia sellesse, mida on ette võtnud. Poolikutest asjadest ta rääkida ei taha. Tehtu olgu tema meelest tasemel. Riho Kadastiku rajatud õunaaed ei ole tavaline, kus puud kenasti reastikku kasvama pandud. Tema aias on maasse paigutatud korralik plastiktorudest niisutussüsteem. Nii pole aednikul vaja põuda karta. Mõistagi vajavad puud selleks, et head saaki anda, ikkagi ka kuigipalju vihmavett. Õunapuude alused on tipp-topp haritud. Aiatööks on muretsetud spetsiaalsed pisemad traktorid ja vajalikud tööriistad.

Aia rajamiseks nägi meremeheharidusega ja ennast raamatutarkuse järgi aednikuks koolitanud Põltsamaalt pärit mees Saaremaa kivistel maadel kõvasti vaeva. Kivid said koristatud, hektarile vähemalt sada tonni sõnnikut veetud, maa küntud ja muud vajalikud tööd tehtud. Nüüdseks tasub selle töö ja vaeva igasügisene hea saak.

Õunapuud on toestatud. Kahjuritetõrjeks kulub oma aeg. Kõik põhilised tööd teeb peremees koos hea abilise Rein Ruttuga. Alustas aga üksinda. “Rein oli minu jaoks hea leid. Hooajatöödel kasutan abijõudu ka. Pereliikmed käivad Tallinnast abiks,” räägib ettevõtja. Saarlased on mandrimaa mehe omaks võtnud. Kohalike meestega käib ta kalavetel, jahiretkedelegi meelitati. Töönarkomaanist Riho Kadastikul igav juba ei hakka.

Print Friendly, PDF & Email