Kuidas tuua jõukus saarele? 2. (6)

Jätkame riigikogusse pürgijate usutlemist. Tänases lehes jätkame elukalliduse teemat ja uurime, mida arvatakse, kas on rohtu elukalliduse vastu saarel? Ei ole ju vahest kellelegi saladuseks, et saarel elamine on kallim kui mandril – ühtepidi siis transpordikulud kas inimeste liikumisel või kaubaveol, samas jäävad palganumbrid üldjuhul suhteliselt kesiseks. Kunagi arvas näiteks Olari Taal, et saartel peabki elu kallim olema, aga sellevõrra peaksid inimesed ka rohkem palka saama. Avaldame nende erakondade/kandidaatide vastused, kes on meie küsimustele vastanud.

Alvi Rand
Erakond Eestimaa Rohelised
Elu saartel teeb kalliks sõltuvus kaupade, energia, kütuse jm sisseveost.
1. Väikeettevõtluse soodustamisel saartel tekivad uued töökohad ja väheneb vajadus kaupade transpordiks. Eelkõige peaksime tarbima saarlaste endi toodetud tooteid ja teenuseid, et soodustada ettevõtlust ja seeläbi inimeste jäämist saartele.
2. Kogukondlik eluviis on saartele loomulik ja omane juba täna, kuid alles väga nõrk. Eesmärk oleks toota oma tarbeks vajalik (tarbekaubad, energia, teenused) võimalikult oma kodu lähedal ja samas arendada koostööd naaberkülade ja valdadega.
3. Palkade osas on võimalik ja vajalik kehtestada Eesti riiklik ametipalga miinimum. Kuid see üksi ei lahenda elukalliduse probleemi saartel.
4. Transport ehk vaba ühendus mandriga. Saarlastele (saarte elanikele) peaks praamiühendus olema tasuta. Ükski teine Eesti elanik ei maksa kojusõidu eest lisatasu.



Urve Tiidus
Eesti Reformierakond
Kui oleksin nagu mu kadunud ema, ütleksin, et pole vaja neid uhkeid asju osta. Need ajavadki elu kalliks. Elada saab askeetlikult ja lihtsa elustandardi järgi. Mida mõnedki meist paraku asjaolude sunnil peavad tegema. Enne kui minu peale vihastate, ütlen, et elukalliduse kasvu aitab piirata näiteks see, kui kohalikud teenused on mõistlikult majandatud. Soojus, vesi, heakord, lasteaiateenus – nende mõju pere eelarvele on suur. Toidukorv, riided. Muidugi teeb ülemere transport kaubad poes kallimaks.

Samas kui saarel elaks palju rohkem inimesi, teeniks kaupleja käibe pealt ja mitte ühele tootele kõrgemat hinda juurde lisades. Ses mõttes teenib saarte elanikele parvlaeva üleveol sõidusoodustuse andmine küll elukalliduse vähendamise huve. Ja muidugi on oluline valikute mitmekesisus kaupade ja teenuste osas. Kui seda suudetakse hoida, on elu ka vähem kallis. Ja siis veel need lihtsad tõed, et kui sul on teadmisi ja oskusi (hea haridus), millega saab tööturul konkurentsivõimelisem olla ja rohkem teenida, siis saab endale ka kõrgemat elustandardit lubada.

Saartel elamine on tegelikult privileeg. Elustandardit tõstavad peaaegu ilma rahata ja lihtsalt tasakaaluka arendamise tulemusena ka puhas õhk ja rahulik elukeskkond. Selle eest ollakse nõus järjest rohkem maksma, mida rohkem maailm linnastub.



Lembitu Inno
Eestimaa Rahvaliit
Tahaksin vastata elukalliduse küsimusele kiiresti ja konkreetselt. Olari Taalil on tuline õigus. Otsida maailmast head näidet, mis räägiks Taalile vastu, on praktiliselt võimatu. Saartel on elu alati kallim ja nii see ka jääb. Eriti kui saari külastavad veel mingil põhjusel külalised. Siin ei ole ühelgi parteil võimalik midagi poliitiliselt hämada.

Kuid siiski…
Saartevaheline praamiühendus peab olema riigi maantee jätk. Valimiste-eelne ninnu-nunnu 50% soodustust on taas üks poolikult tehtud asi. Meil, väikesaarte elanikel peab olema võimalik elada Eesti vabariigis võrdsetel tingimustel teiste kaasmaalastega. See on põhimõtteline jutt, millest saavad aru meie endi ja naaberriikide inimesed. Sellest otseselt tingituna ei muutu elukalliduse osas palju, kuid looks mitmeid olulisi eeldusi selleks. Nagu väikeettevõtluse areng ja turism.

Teine konkreetne samm, mida saab otsustada vaid riik, oleks maksusoodustus või vabamajandustsoonide loomine. See on küll juba vana jutt, aga meile sobivaid ja hästi toimivaid majandusmudeleid on võtta mitmeid. Nii lähedalt kui kaugelt. Tarvis on vaid poliitilist tahet ja julgust midagi muuta, siis teeme ära!

Print Friendly, PDF & Email