Kõne Iffile: Täna räägime Iffi kahenädalasest reisist Indiasse Goasse

ning saame teada, mida Iff seal meie jaoks nii eksootilises paigas nägi.

Olin televisiooni võttegrupiga Indias Goas kaks nädalat. Kui lühidalt öelda, elatakse seal ikka kummaliselt küll.
Ühest küljest on esimest korda sellisele maale minna väga vahva, sest saad sooja, samal ajal kui meil on hanged ja talv, on seal temperatuur aasta läbi keskeltläbi 30 kraadi.
Hoolimata sellest, et Goa asub Araabia mere kaldal, ei ole sealne kliima siiski väga niiske ning kuumus on täiesti talutav. Keskpäeval on muidugi puhkajal kõige parem vedeleda ookeanivees. Teine šokk, mis põhjamaa inimest tabab, on tohutult lopsakas loodus. Seal on igasuguseid palme, kookospalmid, banaanipõõsad, ananassid, India pähklid, piprapuud. Loodus on väga mitmekesine, väga lopsakas, nagu ta troopikas olema peabki.
Meid viidi ka ühele džunglituurile, kus me sõitsime džiipidega mööda olematuid teid ja jõudsime käia ka India suuruselt teise kose juures, kus sai ujuda. See oli meeletult suur elamus. Seal on jõgesid, mägesid, kõike. Goa randade kogupikkus on 100 kilomeetrit. Turistid kasutavad ka kõiki neid võimalusi, Eestistki tuuakse juba viies aasta inimesi sinna tšarterlendudega.

Praegu hakkab turismihooaeg seal aga lõppema, algab vihmade periood, mis pidi olema ka suur elamus, olla sel ajal seal. Võib öelda, et Eestimaa on võrreldes Goaga puhas nagu prillikivi. Seal ei ole prügikaste, prahti keegi ei korista. Kilepakendeid ja tühje pudeleid on igal pool, nii et vaata, et sa oma jalgu ära ei murra. Alguses tundub küll, et mis te, mehed, jamate, võtke rehad ja luuad ja tehke oma ninaesine korda. Aga neid see ei häiri ja selle pildiga harjud lõpuks ikka ära. Kuigi meie jaoks on hämmastav see, miks nad seda sodi ei põleta. Seal on huvitav asi, et rohi ja puud on nii palju mineraale, ilmselt rauda täis, et seal kulutuli puudub.

Goas on meeletu liiklus, seal on vasakpoolne liiklus, kus tooni annavad motorollerid ja motorattad, neid on minu meelest miljon. Taksod on seal odavad, aga ise nad kaebavad, et pärast tohutut vene turistide laviini (venelasi oli tõesti palju kuulda-näha) on hinnad tõusnud. Kaubandus on seal pöörane. Käisime 3–4 turul ja kui nähakse sind kui valget inimest, turisti, siis sind lihtsalt rebitakse tükkideks. Kõik tahavad sulle kõike müüa ja kui oled veel kehv tingija, siis tüdined ära ja maksad kauba eest rohkem. Külma närviga mees saab aga selle 10 korda odavamalt kätte.

Goas puuduvad liiklusmärgid, seal pidi olema kaks valgusfoori, millest üks ei tööta kunagi ja teine töötab vahetevahel. Rannikukülades ei ole mingeid tänavanimesid ega majanumbreid ja täiesti tavaline on see, et lehmakarjad või ka üksikud lehmad jalutavad tänavatel ja autorivi seisab, sest lehm on püha loom ja teda puutuda ei tohi. Mõni vali vend on pannud ka kaherealise magistraali peal raja kinni ja kuivatab seal oma kiletükkide peal herneid või viljateri.
Inimesed on väga vabameelsed, õnnelikud ja sõbralikud. Seal võib kohalik su juurde tulla ja öelda, et ma olen su parim sõber, mis su nimi on. Turist seal kartma ei pea, sest kuritegevus puudub. Kellele meeldib India köök, see saab sealt elamuse. Restorane on seal arutu hulk, aga ma pean ütlema, et esimesel nädalal oli see väga huvitav, kuid teise nädala lõpuks oleks ma ei tea mida andnud silgu ja tuhli eest. Maitsed on seal ikka võõrad. See on ainuke virisemise koht.

Paljud inimesed tulevad sinna ju ka sellepärast, et oma tervist ravida ayurveda-massaažide ja rohtude abil. Seal oli eesti perekondi, üks proua ütles, et on seal juba neli aastat käinud. Ayurveda-arstid on seal väga hinnas ja moes ja eks ta turistide püüdmine on ka, sest selgus, et apteegist saad sa selle rohu viis-kuus korda odavamalt kui arsti käest.

Inimesed elavad seal meie mõistes üsnagi vaeselt. Me ei kujutaks ette, et elaksime muldpõrandaga toas ja käiksime välikäimlas, eriti linnainimesed ei kujutaks seda ette. Seal käisime aga külas ühel tavalisel taksojuhil, tema kodus magas muldpõrandal üks viiekuune laps, temal oli seal hea, aga meie pidime temast vaat et üle astuma. Ometi oli tal samal ajal elekter ja televiisor ja muusikakeskus. Nad on ise muide väga puhtad inimesed, käivad hästi värvikirevalt riides. Kahte ühesugust sari naiste seljas ei näe. Naised on kuidagi väga ilusad, toon toonis riides. Mehed, kes on kuskil ametis, kannavad lumivalgeid särke.

Print Friendly, PDF & Email