Kuhu lähed, erametsandus? (1)

Kuhu lähed, erametsandus?

ANNAB NÕU: Kaido Humal (vasakul) metsanõupäeval Purtsa külas metsaomanikele tarkust jagamas.
Foto: Mati Schmuul

Vestlustes erametsaomanikega on ikka ja jälle kõrvu jäänud, et oma metsamajandust korraldades ei suudeta mõjutada lepingute sisu, et saada õiglast hinda, hoida ära metsa kahjustamist, ei teata, kuidas oleks õige metsas toimetada jne.

Ligikaudsete arvudega opereerides on Saaremaal üle 7000 erametsaomaniku puistute pindalaga üle 130 000 hektari. Riigimetsa osakaal Saaremaal on suhteliselt väike, jäädes 19 000 ha kanti. Need arvud näitavad, et potentsiaal on Saaremaa erametsanduses märkimisväärne. See on suur, väga suur jõud. Praegu ei ole erametsaomanikud kahjuks võimelised oma jõudu enda kasuks ära kasutama.

Masu on metsaomaniku jaoks selles mõttes läbi, et metsamaterjali hinnad on kerkinud pea masueelsele tasemele. Ja seda on ka näha, sest raietegevus erametsades on muutunud väga intensiivseks. Aga kas ja kui palju erametsaomanik ise kasu saab? Ligikaudu on spetsialistidel muidugi võimalik välja arvutada, mis oleks müüdud metsa mõistlik hind. Kas metsaomanik ise on sellise arvestuse enne metsamüüki teinud?

Tõenäoliselt mitte. Seega baseerub kogu tehing suuresti usaldusel. Aga millele see usaldus toetub? Keegi ei tea seda. Ainuke teadaolev fakt on see, et pettasaanud metsaomanikke on palju – vahest ehk liiga palju. See on asja üks külg. Teine on see, et kui palju võimalusi metsaomanikul üldse on toimuvaid protsesse mõjutada. Tegelikult neid on, aga…

Paljudel metsaomanikel ei ole võimalik oma metsade majandamist piisava hoolikusega korraldada, kuna nad:
• elavad oma metsaomandist kaugel;
• käivad iga päev tööl ja neil pole aega ega võimalust asju ajada;
• vanus on selline, mis ei võimalda kogu asjaajamise kadalippu ette võtta;
• ei pea võimalikuks maksta tulumaksu metsamüügist saadud tulult, kulude mahaarvamise võimaluseta;
• ei ole piisavalt kursis metsandusliku oskusteabe, metsandusvaldkonda reguleerivate õiguslike nõuete, turuhindade ning usaldusväärsemate teenusepakkujate ja puidu kokkuostjatega jms.

Kas erametsaomanikel oleks kuidagi võimalik hakata oma olukorda metsandussektoris parandama? On ikka. Ainuke teadaolev võimalus selleks on erametsaomanike ühistegevus. Kui metsaomanikud panevad seljad kokku ja hakkavad oma metsamajandust üheskoos korraldama, hoiavad nad päris kindlasti kokku metsamajandamise kulusid ja saavad puidu eest paremat hinda.

Ja perspektiivis – mida rohkem metsaomanikke on ühistegevusega ühinenud, seda kaalukamaks muutub metsaomaniku sõna (sest umbes 87% Saaremaa metsadest on erametsaomanike käes) ja suuremaks kasu, mida metsaomanik oma metsast saab.

Kuidas see võimalik oleks? Missugused oleksid erametsaomanike metsamajanduslike tööde kulude kokkuhoiu ja millised tulu suurendamise võimalused nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis? Kuidas oleks võimalik olla metsafirmadele võrdväärne partner?

MTÜ Saaremaa Metsaühing on korraldamas tasuta nõupäevi erametsaomanike majandusalase koostöö edendamise teemal, kus erametsaomanike murede ja koostöövõimaluste üle rohkem räägitakse ja arutatakse. Juttu tuleb kindlasti sellest, miks puiduturul suuremate koguste eest paremat hinda pakutakse, kuidas ühiselt töid korraldades saab kulusid kokku hoida, kuidas erametsaomanike ühistegevus võimaldab luua uusi töökohti ja alandada pakutavate teenuste hindu jms.

Igal metsast hoolival metsaomanikul on oma kogemused ja mõtted. Neid kõiki saab nõupäeval üksteisega jagada ja seeläbi otsida erametsade majandamise korraldamiseks parimaid võimalikke lahendusvariante. Saaremaa metsaühingul on erametsaomanike ühise metsamajandamise arendamiseks olemas visioon, mida nõupäevadel ka esitletakse. Oleks tore, kui seda saaks metsaomanike kogemuste ja soovide kohaselt täiendada ja muidugi ellu rakendada.

Erametsaomanike ühistegevus on teekond, mida soomlased on käinud juba ligi 90 aastat – ja nad on saavutanud muljetavaldavat edu. Metsa kasvatamine on väga pikk protsess. Metsa tuleb ülejärgmiste põlvede jaoks tagasi panna see, mida me täna sealt võtame. Seega tuleb metsaga käituda väga mõistlikult ja ettevaatlikult ning pikalt ette mõeldes.

Seega kutsun erametsaomanikke üles aktiivselt kaasa mõtlema ja oma jõud ühiseks metsamajandamiseks ühendama. Ja lõpetuseks – ei ole võimalik kuskile pärale jõuda, kui minema ei hakka, olgu see teekond nii pikk ja vaevaline kui tahes.

Kaido Humal
Saaremaa metsaühingu liige

Print Friendly, PDF & Email