Piimatööstus seadis sihiks täiesti puhta toote valmistamise (5)

Piimatööstus seadis sihiks täiesti puhta toote valmistamise

MUUTUB AINA PAREMAKS: Kaua seisev juust eeldab head toorainet ning sealjuures tuleb Andi Saagpaku kinnitusel teha tootjate hulgas selge valik. Sama meelt on ka tööstuse tehnoloog Anne Lipp.
Foto: Egon Ligi

Läinud nädalal oma mulluseid suurepäraseid majandustulemusi tutvustanud Saaremaa piimatööstus paneb tänavu suuremat rõhku toodangu turundamisele ning kaasab täiesti puhta toote valmistamiseks teadustöötajad.

Saaremaa piimatööstus on võtnud sihiks panustada kvantiteedi asemel veelgi rohkem kvaliteeti. “Kui kvantiteediga otseselt ei suuda edasi minna ja pole ka võimalik, siis tuleb seda teha kvaliteediga, toote ja piima parema väärtustamisega,” nentis piimatööstuse juht Andi Saagpakk. Tema sõnul tuleb neil varasemast rohkem tegeleda turunduse ja toote tutvustamisega.

Samas on fookuses ka just see, et toode oleks igati kvaliteetne. Saagpakk ütles, et siinse tooraine ja tootmise omapärade tõttu on nad ka seni teinud juustu puhtalt. Kuid kuna piimatootmine läheb ka Saaremaal aina suurema tootmise suunas, siis võib juhtuda, et tooraine loodusliku eripära väljatulek läheb aina raskemaks. “Kui Šveitsis saab Alpidest mida kõrgemalt, seda parema piima kätte ja sellest on neil ka erinevad tooted, siis meil on Viidumägi 54 meetrit kõrge ja ega seal rohi palju paremini kasva kui mujal,” naeris ta.

Andi Saagpakk nentis, et piimatoodete kvaliteet kipub suurematel tootjatel olema ikka parem kui väiksematel. “Väiksematel on ta mõnel väga hea, mõnel mitte väga hea, aga kohati on ta ka halb. Samas on elu neid, kes ei suuda kvaliteeti tagada, palju ka välja praakinud,” rääkis ta. Kvaliteedi kindlustab tootja piimatööstuse juhi sõnul siis, kui ta soetab endale parima tehnika ja peab hügieeninõudeist kinni. Kes seda ei tee või teha ei suuda, see kaua vastu ei pea. “Meil on toodetel peal märk “Puhas toode” ja kui nii võtta, siis ühest küljest tundub see sõnakõlks olema, aga teisest küljest on ta ka selge eesmärk,” kinnitas Andi Saagpakk.

Tema sõnul hakkab piimatööstus väga tõsiselt uurima teatud suuremaid piimatootjaid ning kaasatakse ka teadustöötajaid. Läbirääkimised käivad praegu näiteks maaülikooli maaviljelusinstituudiga ning teadusarenduskeskustega Tallinnas ja Tartus. “Hakkame paralleelselt uurima meile saabuva piima kvaliteeti ja loomadele antava sööda kvaliteeti,” sõnas piimatööstuse juht.

Juba praegu teeb piimatööstus Saagpaku sõnul mõningase valiku tootjate seas, sest ainult nii saavad nad valmistada paremaid tooteid. “Hea ja kaua säiliv juust eeldab head piima ning siin me peame tegema selge valiku. See ongi puhta toote eesmärk – et toode oleks valmistatud korralikust puhtast, kontrollitud kõrgekvaliteedilisest piimast,” selgitas ta. “Kui räägime säilitusainetest, siis mida suurem on tööstus, seda erinevam on tooraine kvaliteet.

Seda suuremad on toodangu partiid ja risk, et suuremad tootekogused lähevad hukka, kui piim on ebakvaliteetne või juustu valmimise ajal hakkavad toimima piimas olevad ebasobivad bakterid,” rääkis Saagpakk. Seepärast lisatakse juustule säilitusaineid, need E-ained hirmutavad aga paraku tarbijaid. E-aineid lisatakse, et kindlustada toote kvaliteet. “Meie oleme aga võtnud riski, et me ei kasuta neid lisaaineid. Hea küll, meil on ka kogused väiksemad, kuid ka Saaremaa piim on praegu juba selgelt parem ning arvestatavaid kadusid me kandnud ei ole selle tõttu,” tunnistas Saagpakk.

Kõljala ühistu juhi Tõnu Posti sõnul on Saaremaal praegu umbes 5000 lehma. “Ma ei oska öelda, palju oli tippaegadel, aga siia mahuks ära viis või kuus korda rohkem,” ütles Post, lisades, et mingil määral lehmade arv kindlasti ka suureneb. Tema hinnangul koondub piimatootmine suuremate tegijate kätte, sest lehmapidamine pole odav lõbu, ja kui tootjana kasvada, siis on ka kasum suurem.

Piimatööstuse praegune tootmisvõimsus lehmade arvu kuni kuus korda suurendada siiski veel ei lubaks ning lehmade arvu ei saa Posti kinnitusel ka järsult kasvatada. “Ei saa nii mõelda, et kui meil praegu on 5000 lehma, siis plaaniks järgmiseks aastaks seda arvu näiteks kolmandiku võrra suurendada. Kui mul on praegu 520 lehma ja ma tahan selle arvu viia 1000-ni, siis sisuliselt võtab see aega 8–10 aastat,” selgitas ta.

Print Friendly, PDF & Email