Kuidas tuua jõukus saarele? (5)

Jätkame riigikogusse pürgijate usutlemist. Täna uurime, mida arvatakse, kas on rohtu elukalliduse vastu saarel? Ei ole ju vahest kellelegi saladuseks, et saarel elamine on kallim kui mandril – ühtepidi siis kas inimeste transport või kaubavedu, samas jäävad palganumbrid üldjuhul suhteliselt kesiseks. Kunagi näiteks arvas Olari Taal, et saartel peabki elu kallim olema, aga sellevõrra peaksid inimesed ka rohkem palka saama.

Kalle Laanet
Keskerakond
Saartel on mitme kaubagrupi ja teenuste hinnad kõrgemad kui mandril ja sellel on eelkõige kaks mõjutajat – transport ja turism. Turism on oluline majandusharu paljudel saartel kogu maailmas. Toiduainete, turul müüdavate kaupade, toitlustuse ja muude teenuste hindu mõjutab meil välismaalt või mandrilt tuleva turisti maksevõime. Näiteks kohalik metsmaasikas maksab Kuressaare turul kolm korda rohkem kui Põlva turul. Ja selle hinnavahe loob turul ainult maksejõulise turisti olemasolu, sest transpordiga pole siin miskit pistmist.

Samas ärgitab turism saartel investeeringuid, edendab kutseharidust ja täienduskoolitust, loob sadu, kui mitte tuhandeid töökohti, nii alalisi kui hooajalisi. Vaba turu tingimustes on suurema maksevõimega turisti mõju hindade tõusule vähendada pea võimatu. Ja seda kunstlikult või jõuga kujundama hakata poleks ka mõistlik, arvestades turismi kaudu maakonda voolava raha hulka.

Aga me saame mõjutada transpordi hinda. Minu jaoks on see teema riigikogus töötatud aastate kestel olnud prioriteet ja tänaseks on saarlaste jaoks praamipileti hind allapoole toodud. Saarlase elukallidus on sellega juba veidi vähenenud. Eemärgiks on, et kilomeetrite läbimine Kuivastu–Virtsu või Rohuküla–Heltermaa vahel oleks liikleja jaoks täpselt sama rahakuluga, mis ükskõik millises muus kohas asuva teelõigu läbimine. Siis on ülesõit ka tegelikkuses maanteepikendus. Üleveohindade korrigeerimine peab kindlasti jätkuma.

Silla ehitamine annab näiliselt maanteepikenduse tunde, kuid tegelikkuses ja rahaliselt mitte. Enamik sillaehituse stsenaariume näeb ette nn sillaületusmaksu, millega selle väga kuluka ehituse laenuraha tagasi maksta. Ja kaks-kolm ülesõiduvõimaluseta päeva aastas, mille ilm meile korraldab, jääb ikka – sildadel sõidu kohta kehtivad karmid reeglid. Usun, et silla ehitamiseks ning hiljem laenu ja silla enda teenindamiseks kuluv raha on mõistlik suunata infrastruktuuri arendusse, haridusvõimaluste parandamisse ja töökohtade loomisse saartel.

Üllar Õun
üksikkandidaat
Juba eelmise süsteemi ja korra ajal ringles rahva seas selline tõene arusaam: on väike vale, on suur vale ja seejärel statistika. Alati sõltub võrdlustulemus sellest, mida näha soovitakse või mis võetakse etaloniks ning millised arvud ja andmed tabelisse sisestatakse. Võrreldes meid naaberriikide Soome, Rootsiga, on Saaremaal elamine odavam, võrreldes Tallinna ja Võruga jne…

Tähtis on tegelikult hoopis see, et Saaremaal elades oleks inimestel inimväärse elamise võimalus, et inimesed saaksid ja tahaksid siin elada, kus parasjagu elavad, ja sooviksid ka anda vabatahtlikult oma panuse kogukonna hüvanguks ja arenguks. Kõige lihtsam viis anda tõuge Saaremaa arengule ja siinse elutaseme tõusule on väljastada Saaremaa Sadamale aastaringne kasutusluba. Miks siis?

Pärast sadama valmimist, hetkeseis kaasaarvatud, tohib Saaremaa Sadamat kasutada ainult ca 5 kuud aastas. Ülejäänud ajal ei tohi sadam laevu ja külastajaid vastu võtta. Kuna poliitilised härrad ja ministrid on otsustanud, et sellest piisab Saaremaa arenguks ja külastajate vastu võtmiseks. See seis on sama absurdne kui see, kui ühel päeval lubatakse tööandjal teile tööd pakkuda ja palka maksta ainult ca viiel kuul aastas.

Millise otsuse vastu võtate – töötate 5 kuud ja jääte järgmist aastat ootama või otsite uue, aastaringse töö. Laevaomanikud on sama probleemi ees – mis teha peale 5 kuu laevade ja personaliga, või otsida kohe mujalt aastaringselt töötavad sadamad.

Iga suur asi algab väikesest. On olemas põhjus, mille tagajärjeks on see, et Saaremaa Sadam toimib ainult ca viis kuud aastas, Saaremaal ei ole korralikku laevaühendust Turu ja Stockholmiga. Olgugi et mõlemas suurlinnas on elatustase tunduvalt kõrgem kui Eestis ja huvi Saaremaa ja siin asuvate teenuste ja toodete vastu olemas. Siin on lahendus Saaremaa kogukonna arenguks ja elatustaseme tõusuks.

Oma kogukonna õiguste eest tuleb seista, muidu võib juhtuda ka see, et ükspäev tuleb poliitiline riigihärrade otsus: arvestades Läänemere ääres elavate rahvaste enamuse soovi, analüüsides praamide ja lennukite keskkonnaohtlikkust, (tegelikku põhjust – valitseva partei soovi saada jälle poliitilistele otsustele vajalik roheliste partei häälte toetus riigikogus – loomulikult välja ei tooda), võetakse vastu otsus, et ka lennu- ja praamiühendus Saaremaaga võib olla ca 5 kuul aastas.

Tõnis Palts
Isamaa ja Res Publica Liit
Just selle, meile looduse poolt antud eelise peame ennast teenima panema. Ma ei mõtle tuulegeneraatoreid, need hirmutavad rahu, vaikust ja loodust otsivad turistid ära. Saarte suurim vara ongi, et nad on saared ja et siia tahetakse tulla ilusa looduse pärast. Turism eristab meid enamikust ülejäänud maakondadest, probleemiks on vaid sesoonsus. Kuid riigi abil saaks siin palju ära teha.

Näiteks ei saa aru, miks riigiametite juhid häbenevad saata oma inimesi talvel Kuressaare spaadesse täiendusõppele, seminaridele, konverentsidele. Millega kaasneksid terviseprotseduurid või väike puhkus Saaremaal. Selliseid sündmusi korraldatakse nagunii ning ametnike hurjutamise asemel tuleks hoopis julgustada neid oma üritusi Kuressaares tegema. See oleks tõeline regionaalpoliitika, mis töökohtade loomise kaudu kindlasti tõstaks palku Saaremaal.

See on vaid üks näide. Mul oleks neid veel palju, kui leheruum lubaks. Kindlasti peaks praamiga ülesõit olema reisijale tasuta. See kiirendaks ülesõiduprotseduuri ja oleks märgiks, et me ootame külalisi.

Raimu Aardam
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Olulised on regionaalpoliitilised sammud. Üks algus on tehtud – sõidusoodustus väina ületamisel. Maailmas on palju näiteid saartevahelisest tasuta ületustest või piirkondlikust maksusoodustusest. Need esmased võtted jätavad saarlastele kindlasti rohkem jõukust. Jõukam saarlane suudab kiiremini oma elukeskkonda oluliselt atraktiivsemaks muuta, ehitades välja kogu vajaliku infrastruktuuri ja luues seeläbi võimaluse hästi tasustatud töökohtade tekkeks.

Üldiselt on oluline luua ka meie külalistele arusaam, et meie saar on parim koht, veetmaks siin kas pikemat puhkust või lihtsalt kasulikku nädalavahetust, ja küllap on nad siis nõus osa oma jõukusest saarele jätma. Ja see kuulub meile, saarlastele, ning me peame seda oskuslikult kasutama. Kindlasti lööksid saarlased oma visaduse ja töökusega “kuldse ringi” kodanikke, kui meil oleksid võrdsed võimalused jõukust koguda.

Print Friendly, PDF & Email