Muuseumil on alanud aastaks suured plaanid

Läinud aastaga sai Saaremaa muuseum edukalt ühele poole, kasvatades külastatavust tublisti. Tulevaks aastaks on muuseumil veelgi suurema külastatavuse lootuses paberile pandud mitmed mõtted, et need aasta jooksul hea õnne korral teoks teha.

Näiteks peaks Saaremaa muuseum märtsikuuks valmis saama lähiajaloo püsinäituse teise etapi kujundamise ja paigaldamise, et ekspositsioon aprillis pidulikult avada. See toob külastajateni Saaremaa ajaloohõlma vajunud mälestused aastatest 1949–1992.

Püsinäitus on muuseumi direktori Endel Püüa sõnul jätkuks 2005. aastal valminud ekspositsioonilõigule “Saaremaa 1939–49”. Näitus paigutatakse linnuse Kaitsetorni neljale korrusele üldpindalaga 300 m2, suurendades muuseumi ekspositsioonipinda ligi kolmandiku võrra. See annab läbilõike nõukogudeaegsest elust ja tööst Saaremaal, keskendudes eriti meie regioonile omastele teemadele, näiteks piiritsoon, kalandus jne.

“Välja pannakse hulk toonaste punaste iidolite kips- ja pronkskujusid, igasugu punast atribuutikat, mannekeenidena tolleaegseid töö- ja ametimehi,” rääkis Püüa. “Taas näeme Kaitsetornis külastajate kunagist üllatajat – ratastraktor Universali,” lisas ta. Viiendal korrusel siseneb külastaja nõukogudeaegsesse kahetoalisse “luksuskorterisse”, nn hruštšovkasse, ning väljapanek lõpeb taasiseseisvumistemaatikaga.

Massimõrva memoriaal

Samuti on muuseumil kavas lõpetada 1941. aastal Kuressaares toimunud massimõrva käsitleva püsinäituse kujundamine ning paigaldamine, mille tulemusena on kindluse püssirohukelder alates septembrist külastajatele avatud ja hukkunute mälestus vääriliselt jäädvustatud. Tegemist on ruumiga, mille põrandasse kaevatud haua veerel tapeti 1941. aasta septembris kuklalasuga 31 süütut inimest ja maeti samasse,” ütles Püüa.

Juhul kui EAS aktsepteerib muuseumi europrojekti muudatuse ettepanekut, on kavas konserveerida linnuse ees olevad kuus malmist kindlusesuurtükki ja varustada need sobivate koopialafettidega. “Osa suurtükke paigutatakse kindluse loodeküljel asuvale Põhjabastioni alumisele suurtükipositsioonile, mis kaevati lahti 2010. aasta sügisel ja restaureeritakse täielikult,” rääkis Püüa. Pääs sellele saab tema sõnul toimuma läbi positsiooni juurde kuuluva tunneli. Ülejäänud kahurid jäävad aga edasi linnuse peasissekäigu juurde.

Samas kavatseb Saaremaa muuseum restaureerida ka ajaloolise veoauto GAZ-MM, et sellega mitmesuguseid kultuuriüritusi atraktiivsemaks muuta. “GAZ-MM-i restaureerimine sõltub samuti ülaltoodud muudatusettepanekutest,” tunnistas Endel Püüa ja lisas, et muuseumi hoidlas seisab juba mõnikümmend aastat vana nõukogudeaegne veoauto.

Paraku ei ole siiani avanenud võimalust nii suure summa kokku saamiseks, mis võimaldaks auto töökorda seada. “Käesolev plaan haakub nõukogudeaja ekspositsiooni rajamisega, olles ühtviisi selle jätkuks,” märkis Püüa. Autot on võimalik muuseumi direktori sõnul esitleda lossihoovis kui omaaegset “töölooma”. “Kuid meie peaeesmärk on rakendada see muuseumi turundamise teenistusse. Loodame, et vastavate loosungitega ehitult näevad seda mitmel pool linnas nii kuressaarlased kui ka nende külalised ja turistid,” lisas Püüa.

Print Friendly, PDF & Email