Tõnis Juulik teeb Keenias naistele tempot (3)

Tõnis Juulik teeb Keenias naistele tempot

SEEKORD MEESTEGA: Pildile on Tõnis Juulik (vasakul) kohalikul staadionil jäänud koos Taivo Püi (keskel) ja Kaupo Sasminiga.
Foto: Erakogu

Kahe ja poole kilomeetri kõrgusel asuvas Iteni linnas treenival Tõnis Juulikul on 7-nädalasest treeninglaagrist suvises Keenias möödas pea pool. Võimalikult väikese raha eest ja kohalikega mestides omadega välja tulev Juulik treenib muuhulgas koos maailma parimate naispikamaajooksjatega.

Pikk valge mees koos mustade lühemate naistega Keenia maastikul lippamas võib kodust vaadates tunduda veider. Kuid Juuliku sõnutsi pole seal imestamisväärt midagi. Kõvemad naised lippavad vähemalt mägedes temal eest ära.

“Arvatavasti on see maailma tugevaim naistemaratoni treeningugrupp maailmas. Grupis treenivad sellised ässad nagu Lydia Cheromei, kes jooksis hiljuti Dubais maratoni ajaga 2 tundi 23 minutit, Sharon Jebutai Cherop, Agnes Kiprop, õed Kibetid ja loomulikult nende staar Mary Keitany.

Viimase nimel on poolmaratoni teine aeg läbi aegade ja eelmisel aastal joostud 25 kilomeetri maailmarekord,” kirjutab Tõnis Juulik oma blogis.
“Mulle hetkel parajad treeningupartnerid. Tean, kui suudan siin 2.26–27 tädidega koos trenni teha, siis Euroopas ma võidan neid,” lisab ta. Kinnitab ka intervjuus Saarte Häälele sama, et meretasapinnal on ta nendest naistest maratonis 3–4 minutit kiirem.

“Ei ole seal midagi veidrat (naistega koos treenimises – toim), kohalikud on valgete ja jooksjatega siin harjunud. Parajad treeningupartnerid on, meeste tase on siin 2.10–2.15 kandis ja nendega ei ole mul küll hetkel mõttekas koos trenni teha,” räägib Karalast pärit Tõnis Juulik ja ütleb, et siin tehakse koos n-ö kvaliteettreeningud. Tavalised krossid ja taastavad jooksud joostakse üldjuhul eraldi. Grupis treenides jagatakse grupp kolmeks.

Juuliku ülesanne on olnud olla aeglaseima grupi (2.30+ – toim) tempotegijaks. “Õnneks sain oma kohustustega ilusasti hakkama ja umbes 12–13-st alustanud tädist jäi lõpuks järgi neli. Esimene ja teine grupp tegid vastavalt 4 ja 2 sekundit ringi kohta kiiremini. Arvatavasti oleksin ka teises grupis hakkama saanud,” kirjutab Juulik ja lisab, et trenni ajal ei ütle keegi, et võtame tempot maha. Kes jaksab, see jookseb, kes ei jaksa, jääb maha.

Muutust oli vaja

Tõnis Juuliku treeningud on sel aastal teistsugused. Küsimusele, kas ta ei karda, et ennast hooajaks Keenia naistega koos rassides ära tapab, vastab ta, et eks seda näeb siis, kui hooaeg kätte jõuab. Hetkel on olukord tema sõnul hea. Muutust oli Juuliku kinnitusel vaja, kuna viimased aastad pole soovitud tulemust toonud.

“Silmad kinni kangutada ei saa muidugi,” märgib ta, et enesetunde järgimine on ülioluline. “Intensiivsused ja treeningukava varieeruvus on suuremad. Teeme sprinte mäkke, lühikesi lõike, pikki lõike ja intensiivseid pikki krosse. Treenitakse kaks korda päevas. Hommikul vahel lausa 6–7 paiku ja õhtul 4–5 ajal.”

“Kõik see peaks viima aja paranemisele ka staadionijooksudes, kuid eeskätt siiski maratonis. Kevadise maratoni aeg peaks tulema 2.25–2.27,” räägib Juulik, kes teeb avastardi aprillis Rotterdami maratonil ning jookseb ühe maratoni ka sügisel. Peaeesmärk on tal siiski võita Saarte mängudelt üks individuaalmedal ja meeskondlik kuld poolmaratonis. Individuaalselt jookseb ta lisaks poolmaratonile ka 10 000 meetrit. Välistatud pole ka 5000.

Juuretasandil elamine

Keenias viibis pikalt 10-liikmeline Eesti jooksjate grupp, kes nüüdseks lahkunud on. Siiski on Tõnis Juulik hoidnud veidi omaette. Elab eraldi, sööb eraldi. Seda põhjusel, et mees püüab hakkama saada väga kasinalt. Eesmärgiks oli kaks kuud läbi ajada 1280 euroga ning hetkel tundub talle oma sõnul, et läheb isegi veidi odavamalt. Võrdluseks võib tuua, et n-ö ametlikus laagris elavate eestlaste kulud kuu aja eest Keenias jäävad 1600 euro piiresse. Hindade sees on ka lennukipilet, mis maksis ligi 770 eurot. “Päevas kulub 7–8 eurot,” räägib Juulik, lisades, et on tingimustega rahul.

Paar korda nädalas on massaaž, saun, saab kasutada jõusaali. Toitu teeb ta koos ühe keenia takistusjooksjaga. “Kui tema selle toidu pealt 8.15 (vägagi maailmatasemel aeg – toim) välja jookseb, miks mina siis ei peaks hakkama saama,” arvab Juulik ja märgib, et üldiselt on Keenia toidud väga süsivesikuterikkad ja jooksjatele energeetiliselt head. Üüritud korteri kohta mainib Juulik, et seal on kaks tuba. “Just sai valmis ka korralik WC ja duširuum, kus on ka soe vesi. Üldiselt on vesi siin luksus, soojast veest rääkimata,” muigab ta.

5000 elanikuga Iteni linnakeses on kliima Juuliku sõnul nagu heal soojal Eesti suvel, keskmiselt 20–25 kraadi. Väga kuumaks ei lähe seetõttu, et linn asub mägedes. Treeningu kohapealt on mäestikus, kus õhus on vähem hapnikku, treenimine Juuliku sõnul väga teistmoodi kogemus. “Esimene nädal tajud seda (hapnikuvähesust – toim) ikka väga tugevalt, mõned kiiremad liigutused, ja kohe oled hapnikuvõlas,” räägib ta elust mägedes.

Rääkides elust Keenias, nõustub Juulik väitega, et valge mees on paljude kohalike jaoks nagu kõndiv rahakott. “Eks nad seda valges mehes näevad jah, aga ma juba oskan siin õigesti käituda,” kinnitab ta. “Tuleb ära tabada, kes tahab sinult midagi saada ja kes on õige sõber. Selle saab paari päevaga selgeks.” Tõnis Juuliku tegemistest saab rohkem lugeda tema blogist aadressil http://tjuulik.blogspot.com/ .

Ühe nädala menüü
Sellest nädalast algas grupil uus neljanädalane treeningutsükkel. Treeneri jutu järgi oli eelnev (ettevalmistus alates novembrist) lihtsalt põhja ladumine, nüüd algab treening maratoniks! Nädalas toimub siis kaks kõrgekvaliteedilist trenni nädalas. Teistel päevadel hommikul tunnine kross (keskmine koormus) ja õhtul kerge jooks 40 minutit või 1 tund. Pühapäeval vaid hommikune trenn. Põhiülesanne on taastuda uueks tugevaks trenniks.
Sel nädalal oli siis menüüs teisipäeval Keenia fartlek (vahelduva tempoga treening – toim). Jooksime maastikul 1 minut hard (raske) ja 1 minut easy (kerge) ja nii 50 minutit. Ühesõnaga 25 minutilist spurti, aga taastumise minutil pandi ka ikka päris korralikult. Kõik lasti koos lahti ja lõpetasin kusagil grupi keskel – raske, aga häbisse ka ei jäänud.
Reedel siis üks raskemaid trenne: 5 x 4000 meetrit maastikul, taastumispaus 1 kilomeeter ajaga 4.15–20. Oleme ausad, ega sellega seal ikka midagi ei taastunud küll. Lõigu tempo oli 3.38–4.10 km kohta. Olin keskmise grupi tempotegija. Tegin ära 3 ja neljandast pool (enamus tegid 3–4, tugevad ka viis). Nõrk veel!
Täna oli kavas 1 tund keskmise tempoga ja siis tegime 12 x 100 m mäkke võimsuse peale (täieliku taastumisega allakõnd). Siin sain naistest jagu. Aga nii kõrget pulssi pole vist mitu aastat välja jooksnud.
Üldiselt olen oma praeguste treeningutega väga rahul ja grupis treenimine on väga motiveeriv. Samuti ei saa teha lollusi ja kvaliteettrennideks pean 100% valmis olema, et mitte häbisse jääda.
Kilometraaž midagi ulmelist ei ole, jääb sinna 160–180 vahele, see nädal 170 km.

Print Friendly, PDF & Email