Mitu omavalitsust peaks olema Saare maakonnas? 2 (6)

Jätkame täna haldusreformi teemaga, millega alustasime teisipäevases Saarte Hääles. Seekord soovisime teada, mida arvavad riigikogusse kandideerijad sellest, mitu omavalitsust oleks mõistlik Saare maakonnas.

Jaanus Karilaid
Keskerakond
Haldusreformi ei saa kindlasti suhtuda kergekäeliselt ja vägisi valdade liitmine pole kindlasti õige mõte. Vallad peavad ise leidma tahtmist ja motivatsiooni liitumiseks. Vägisi liitmine võib tuua rohkem kahju kui kasu. Esmatähtis on haldusreformi korral omavalitsuste võimekus – reformida saame vaid siis, kui oleme kindlad, et saame tulemuseks võimekad ja tegusad kohalikud omavalitsused (KOV-id).

See loogika, et liidame kokku vaesed KOV-id, ei anna võitu, keskvalitsus on endale krahmanud liialt palju maksutulu, mis läheb vastuollu ka riigikogu poolt ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga. Oluline on, kuidas maksutulu jaguneb, ja täna on lõviosa endale võtnud keskvalitsus.

Liitmine ei lahenda heaolu probleeme kohapeal, selleks tuleb tagada õiglasem maksude jagunemine. Oluline pole KOV-ide territoriaalne suurus ega hulk, oluline on pakutavate teenuste kvaliteet ja kogukondlik tunnetus. KOV-id peavad pakkuma häid teenuseid: korralikud lasteaiad, koolid, külateed, toimiv sotsiaalsüsteem, töökohad.

Oluline on see, et inimestele tagataks hea elukeskkond. Tänane valitsus pole selle tööga hakkama saanud. Nende töö tulem on mõjukad ministeeriumid ja nõrgad kohalikud omavalitsused. Keskerakonna eesmärk on seda suhet tasakaalustada ja pakkuda ka ääremaadel inimestele mitmekesist, täisväärtuslikku elukeskkonda.

Kajar Lember
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Oleme olnud alati seisukohal, et vägisi mägesid ei liigutata. Oleme korduvalt avaldanud arvamust, et piiride nihutamisega ei muutu ega muuda midagi.
Küsimus on avalike teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Samuti ka kohalike elanike panustamises oma kodukoha edendamisse.

Läbi kohalike omavalitsuste antakse täna väga suur panus maapiirkondade arendamisse ning isegi meie peaminister on tunnistanud, et võimaliku haldusreformiga rahalist kokkuhoidu ei saavuta, mida mõni erakond aga siiani püüab väita.

Saaremaal on täna omavalitsustes (ilma Kuressaareta) maaelanikele teenuseid pakkumas üle 100 inimese ja on väga selge küsimus, kas nende töökohtade võimalik kaotamine küsitava efektiivsuse eesmärgil oleks saarlastele võit või kaotus.

Meie hinnangul oleks see selge kaotus ja kohalike omavalitsuste lihtsakoeline sundliitmine kiirendaks ääremaastumist oluliselt. Aga loomulikult ei taga riigi tänane halduskorralduslik ülesehitus positiivseid arenguid tulevikuks ning Eesti vajab selgelt ja konkreetselt läbi viidud riigireformi, mis esmajärjekorras keskendub maakonnatasandi juhtimise muutmisele riiklikust omavalitsuslikuks.

Muudame maakonna sisuliseks omavalitsustasandiks, koondades sinna valdade ja linnade piire ületavad funktsioonid, mille täitmine tänastel omavalitsusüksustel üle jõu käib, ning riigi avalike teenuste osutamise, mis on inimesest põhjendamatult kaugele jäänud. Tänaste omavalitsusüksuste täita jäävad endiselt omavalitsussisesed valla ja linna tasandi funktsioonid.

Süsteemi käivitudes jääks maakondliku tasandi ülesanneteks eeskätt maakonna kui terviku ühistranspordi, gümnaasiumihariduse, maakondliku arendustegevuse ja jäätmemajanduse korraldamine, teise astme ülesanneteks arstiabi, teede ja kommunikatsioonide jne korraldamine.

Selge rollijaotus kahe tasandi vahel väldiks senist institutsionaalset killustatust ja annaks tõenäoliselt isegi väikest majanduskulude kokkuhoidu. Kuni eelkirjeldatud riigireformi teostamiseni tuleb aga kohe taastada kohalike omavalitsuste tulubaas 2008. aasta tasemel.

Selleks suurendame füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele laekuvat osa 11,4 protsendilt 11,93 protsendini, suurendame tasandusfondi mahtu 91,4 miljoni euroni (ca 1,43 miljardit krooni) ja üheks väga oluliseks teemaks peame ka kohalike teede korrashoiuks minevate vahendite olulist suurendamist.

Aleksei Lotman
Erakond Eestimaa Rohelised
Valdade vägisi liitmist ei poolda, riik peaks igati soodustama valdade vabatahtlikku koostööd konkreetsete kohalike küsimuste lahendamisel. Kunstlikult kehtestada Saaremaale ja Hiiumaale valdade sihtarvu ei ole mõistlik. Valdade koostöö maakonna tasemel tuleb seadustada senisest selgemalt.

Print Friendly, PDF & Email