Uute ettevõtete arv kasvas plahvatuslikult (22)

Uute ettevõtete arv kasvas plahvatuslikult

AITAB ALUSTADA: Saaremaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Merike Ilvesti tööks on nõustada oma äriga alustada soovivaid inimesi näiteks äriplaani koostamisel või toetuste taotlemisel. Ilvest tunnistab, et jaanuaris on huvilisi olnud tõepoolest tavapärasest rohkem.
Foto: Egon Ligi

Võrreldes eelmise aasta esimese kahe nädalaga on Saare maakonnas selle aasta alguses uusi ettevõtteid asutatud lausa viis korda rohkem. Iseenesest ei ole kahelt ettevõttelt kümnele liikumine üüratu tõus, kuid asjatundjate arvates on see näide, et ettevõtlusaktiivsus on tõusuteel ning et ka töökoha kaotanud inimesed tahavad end ise jalgele tõsta.

Statistika räägib selget keelt. Saare maakonnas asutati ajavahemikus 1.–17. jaanuar 2011 kümme uut ettevõtet. Eelmisel aastal oli see näitaja samas ajavahemikus 2 ja ülemöödunud aastal 3. Sealjuures on neist 10 ettevõttest 7 asutatud uut seadusandlust järgides, mis ei nõua enam osaühingu asutamisel 40 000 krooni reaalset olemasolu, vaid see summa jääb ettevõttele üles võlanõudena.

Tõusuteel on ettevõtete asutamine kogu Eestis. 2011. aasta esimese kahe nädalaga on asutatud 710 uut ettevõtet (neist sissemaksetega 442), 2010. aastal oli sama näitaja 355 ja 2009. aastal 312. “Ettevõtteid tuleb nagu seeni pärast vihma,” tunnistas Saaremaa arenduskeskuse (SAK) juhataja Piret Pihel.

Piheli juhitav SAK puutub värskete ettevõtjatega kokku üsna tihti, kuna tegeletakse ka toetustaotluste ja äriplaanide koostamise alase nõustamisega. SAK-i ettevõtluskonsultant Merike Ilvest ütles, et selle aasta jaanuaris on olnud palju rohkem huvilisi kui tavaliselt. Ilvesti hinnangul oli huvitundjate arv suurenenud ligi kaks korda.

Piret Pihel näeb uute ettevõtete tekkimises märki sellest, et me oleme kriisist väljumise alguses. Paljud on hakanud ettevõtjaks olude sunnil. “Paljud tänased alustajad on hakanud ettevõtjaks vajadusest elus toime tulla, mujal maailmas nähakse ettevõtluses aga pigem uusi võimalusi. Ka see on aja märk,” nentis Pihel.

Saarte Liinide finantsjuhi, varem ettevõtluse nõustajana tegutsenud Villu Vatsfeldti sõnul ei tohiks ettevõtete registreerimise hüppeline kasv olla teab mis üllatus. “Nii omaenda kui ka tuttavate kogemusi arvestades on kohustusliku algkapitali (40 000 krooni – toim) sissemakse nõue sageli olnud piisav takistus ettevõtjaks hakkamisel, eriti säästudeta nooremate inimeste puhul,” ütles Vatsfeldt ja lisas, et mis sellest kasvust välja tuleb, seda saab öelda alles paari aasta pärast.

Ettevõtete arv, mis on registrisse kantud, on tema sõnul just kõige lihtsam viis ettevõtlusaktiivsust mõõta, kuid reaalses elus on oluline see, mitu ettevõtet tegelikult käivitub. “Olulisema hinnangu saab anda aasta-paari pärast, kui selgub, kas seni “kalevi all” olnud ettevõtmised ka püsima jäävad,” rääkis ta.

Vatsfeldt lisas, et statistika järgi tegutseb Eestis registris olnud ettevõtetest keskmiselt 55% ning 45% lennukatest mõtetest on siiski riiulile jäänud. Kohustusliku sissemakse nõude kaotamise eesmärk oligi Vatsfeldti sõnul anda võimalus ka neile, kellel selleks enne lootustki polnud. “Nii et kui aasta-paari pärast on registrikannetega samal määral kasvanud ka reaalset tulu tootvate ja töökohti loovate ettevõtete arv, võime “efektist” juba julgemalt rääkida.

Kui nii ei lähe, näeme lihtsalt seda, et ettevõtteid on küll arvuliselt rohkem, kuid tegelikkuses on aktiivsed vähemad kui tänased 55%,” rääkis ta. “Lisaks ettevõtlikule meelele on osaühingul püsima jäämiseks pikk tee käia – tööjõu ja turu leidmine, toote või teenuse väljatöötamine, selle mahamüümine ja lõpuks ka raha kätte saamine.”

Vatsfeldt märkis ka, et siiski on tegu ilmse tõendusega sellest, et inimesed tahavad ise hakkama saada ja ei oota umbmäärast aitajat. Saare maakonnas on ettevõtlusaktiivsus tegelikult ka seni hea olnud. 88 tegutseva ettevõttega 1000 elaniku kohta jäädi alla vaid Harju- ja Hiiumaale.

Print Friendly, PDF & Email