Mitu omavalitsust peaks olema Saare maakonnas? (27)

Sel nädalal uurime, millisel seisukohal on riigikokku pürgivad erakonnad haldusreformi küsimuses – kas haldusreform tuleks siiski vägisi läbi viia või tuleks oodata seni, kuni väikeste omavalitsuste jaks on täiesti otsakorral. Mitu omavalitsust oleks mõistlik Saare maakonnas?

Tõnis Palts
Isamaa ja Res Publica Liit
“Vägisi” pole sobiv sõna, vallad liidetakse seadusega. Kui kogu rahvas saab vallamajanduse reformimise vajadusest aru, aga Reformierakond ja kolm vallavanemat on vastu, ei saa rääkida muudatuste vägisi läbi viimisest. Loogiline oleks moodustada mõlemal saarel üks kohalik omavalitsus.

Saar on kompaktne, üks tubli omavalitsusjuht koos tegusa tiimiga suudab hallata kõik vajaliku. Külarahval pole vaja vallavanema sooja kabinetti, vaid kooli, kauplust, sotsiaaltöötajat ja toimivat bussiliiklust. Pole mõtet 10 aasta pärast samade vaidlustega uuesti alustada, tegemist on mõistliku ja meie kõigi vahendeid säästva plaaniga, mis tuleb otsustavalt teoks teha.

Ene Kaups
Reformierakond
Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt, on kirjas meie põhiseaduses. Ja kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve. Karm tõde on see, et väike omavalitsus ei suuda finantseerida suuremaid projekte ega toetada oma elanikke ja abivajajaid.

Kohalikke omavalitsusi on Eestis üle kahesaja, kaks kolmandikku neist on alla kolmetuhandese elanikearvuga ja kolmekümne viies vallas on elanike arv alla tuhande. Paljud neist tulevad oma ülesannetega hädavaevu toime väikese eelarve tõttu, mis ei võimalda täita kõiki seadusega pandud ülesandeid.

Seega puudutab ühinemise teema enamikku Eesti omavalitsustest. Hiiumaal on ühinemisest räägitud juba rohkem kui kümme aastat. Mõte on lennanud kaugemalegi – ühinemise ideesse on olnud kaasatud ka Saaremaa omavalitsusi. Kuid tegudeni pole siiamaani veel jõutud. “Oma kandi asi”, hirm keskustest kaugenemise ja ääremaastumise ees ei luba ühinemist teoks teha. Hirm kaotada otsustusõigus – me kõik tahame olla “elu keskel”, otsustele lähemal.

Niisamuti tahame ka paremat avalikku teenust, suurte projektide elluviimise ja omafinantseeringu tagamise võimet, suuremaid toetusi. Hiiumaa oma kümne tuhande elanikuga võiks olla üks optimaalse suurusega omavalitsus. Saarlastele ei tahaks kuidagi ette ütlema hakata, kui palju omavalitsusi peaks Saaremaal olema.

Ühinemine peab siiski olema kohalike elanike ja volikogude vabatahtlik otsus, riigi sundi siin rakendada oleks riigipoolne usaldamatuse väljendus. Kohalikud inimesed peavad oskama oma olukorda õigesti hinnata ja vastavalt ka otsuseid langetada valimistel ja oma volikogudes-valitsustes.

Lembitu Inno
Eestimaa Rahvaliit
Seda on arutatud, selle üle vaieldud ja nalja heidetud juba paar aastat. Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste eel läks teema päris tuliseks. Nüüd enne valimisi on samad hääled taas kapist välja tulnud. Ühesõnaga, mul on teatud põhimõtted, millele üritan truuks jääda. Esiteks on eestlased, saarlased või hiidlased ühed väga omanäolised inimesed.

Meie ülim individualism, valusad mälestused viimastest NL-i aegsetest liitmistest ja muudest kollektiivsetest jaburdustest jne on teinud meist need, kes me oleme ja milliseid hoiakuid kaasas kanname. IGA PEREMEES TAHAB ISE OTSUSTADA. Lugedes meediast ja netifoorumitest inimeste mõttekäike, on kõigil teatud määral õigus. Igaüks kisab tähestiku lugemisel oma tähte ja tähestik ei taha kuidagi toimida…

Tänasel päeval on ilmselge, et väikesed vallavalitsused on ebaefektiivsed, lokkav konnatiigi korruptsioon, kulutatakse mõttetult palju maksumaksja raha ja Hiiu saare asjaajamine on killustatud. Number üks – inimene ei tohi kannatada. Liitkem või lahutagem või mis iganes haldusreformist juttu tuleb.

Number kaks – igasse valda peab jääma vallavalitsus, kellel oleks vetoõigus. Juhul kui liitumine peaks teoks saama. Hiiumaal võiks olla tugev omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad valdade esindajad võrdsetel alustel. Omavalitsuste kaadrit tuleb kindlasti vähendada, et saavutada mingigi efektiivsus, mis rahuldaks maksumaksjat. Selles küsimuses on väga palju nüansse, s.t et peame tegelema taas kõikide tähtedega. Selliseid asju ei tohi enam poolikult teha. Muidu on tulemused samad, mida saavutas sm Stalin oma ideaalsete reformidega.

Rein Teesalu
üksikkandidaat
Haldusreformi käigus peaksid kõigepealt korrastuma maakondade ja vabariigi keskvalitsuse suhted. Maakondades tuleks üles ehitada valitavale maavanemale alluv administratiivne struktuur, mis korraldab elu maakonnas, kusjuures maakondade rahastamise printsiibid on riigi tasandil täpselt kokku lepitud.

Selle administratiivse üksuse funktsioonide dubleerimist teiste struktuuride tekitamise või säilitamisega tuleks vältida. Maavalitsus oleks ainuke maakonna elu ja arengut koordineeriv keskus, millele alluvad vallavalitsused. Niisuguse süsteemi puhul oleks ilmselt võimalik kohaliku elu korraldamise mitmed funktsioonid (näiteks raamatupidamine) valdade kohustuste hulgast ära võtta ja teha maakonnas tsentraliseeritult. Valdade ühinemist tuleks soodustada, kui valdade elanikud seda soovivad ja teenuste kättesaadavus ei halvene.

Valdade ühinemise otstarbekust tuleks igal konkreetsel juhul siiski põhjalikult kaaluda. Vallavalitsuse optimaalse koosseisuga väike vald ei tarvitse olla kulukam kui selle piirkonna haldamine suurvalla koosseisus kohapealsete esindajatega. Maaelu jätkusuutlikkuse seisukohalt on äärmiselt tähtis põhikoolihariduse saamise tagamine elukoha lähedal. Tõhusa elukorralduse jaoks on vaja võimalikult kiiresti teoks teha ülikiire interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil.

Haldusreformi läbiviimisel on väga oluline arvesse võtta kohapealsete olude iseärasusi. Näiteks ei saa Saaremaa ja Hiiumaa puhul lähtuda arstiabi korraldamisel ainult elanike arvust. Peab säilima võimekus toime tulla ka niisuguste kiiret abi vajavate haigusjuhtudega, mida esineb suhteliselt harva. Erilist tähelepanu vajab normaalse elu tagamine väikesaartel.

Print Friendly, PDF & Email