Elanike teadlikkus rahaasjadest pole väga kõrge

Swedbanki detsembris aastaseks saanud eraisikute rahaasjade teabekeskus viis esimese tööaasta jooksul koostöös Eesti konjunktuuriinstituudiga läbi kuus uurimust, mis puudutasid Eesti elanike rahaalaste hoiakute ja teadmiste erinevaid külgi.

Üldmuljena võib öelda, et Eesti elanike teadlikkus rahaasjust ei ole väga kõrge ning rahaga seonduvad otsused eriti läbimõeldud. Pidevalt jälgib oma kulusid-tulusid 47% inimestest, reeglina tehakse plaane vaid üheks kuuks ette.

Paljud ei mõista täiel määral erinevate finantsteenuste lepinguid, millele alla kirjutatakse, ega oska ka ise täiendavaid teadmisi hankida. Palju on ka inimesi, kes ei tunne enne mingi lepingu sõlmimist huvi sellega kaasnevate kulude vastu ega küsi konkureerivaid pakkumisi.

Majanduslangusega kaasnev sissetulekute langus ja tööpuudus on teinud inimesed ettevaatlikuks ning suurendanud nende hulka, kellel iga sent igapäevaelu tarbeks arvel.

Laenu plaanib võtta vaid 4% inimestest, säästa proovib aga enam kui kolmandik. Säästmise peamiseks eesmärgiks on valmisolek ootamatusteks. Eesti majanduse edasiste arengute osas ollakse ettevaatlikult optimistlikud, ent oma pere tasandil olulist olukorra paranemist veel ei oodata.

Positiivseks võib siiski hinnata seda, et finantsteenustega on probleeme esinenud vaid ühel inimesel kümnest, majanduslike probleemide allikaks on enamasti siiski majanduslangusest tingitud sissetulekute vähenemine.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

 

Print Friendly, PDF & Email