Põllumajandustehnika läbimüük on tõusuteel (3)

Põllumajandustehnika läbimüük on tõusuteel

TÕUSULAINEL: Andres Tammel usub, et põllumajandustehnika läbimüük kasvab sel aastal 10%.
Foto: Egon Ligi

Möödunud aastal läbimüüki suurendanud põllumajandustehnika maaletoojad loodavad käibe kasvu ka alanud aastalt.

2010. aastal käivet 20 protsenti kasvatanud A. Tammel AS-i Saaremaa esinduse juht Andres Tammel ütles, et eelmisel aastal osteti eelkõige neid kaupu, mida oli hädasti vaja ja millele võim ka peale hakkas. “Võeti kõike, kuid väga kalleid asju ei ostetud,” märkis Tammel, kelle sõnul on põllumeeste investeeringuvõimekus kasvanud eelkõige piima- ja teraviljahinna tõusu tulemusel. Päris uut tehnikat Tammeli kaudu möödunud aastal Saaremaale ei tulnud, haruldasimaks ostuks jääb presskiletaja, mis läks Orissaare valda Haamerite tallu.

Põllumajandustehnika läbimüügi suurenemist umbes 10% võrra ootab Andres Tammel ka alanud aastalt. Uut tehnikat on vaja nii vanade masinate väljavahetamiseks kui ka tootmise efektiivsemaks muutmiseks. “Kui üks oma piimatootmise lõpetab, siis teine jälle suurendab ja see tähendab vajadust natuke võimsama masina järele, et ketis ei tekiks nõrka lüli,” ütles Tammel.

Ehkki majandus on praegu elavnemise faasis ning piima-, liha- ja teraviljahinnad pigem kerkivad, ei anna põllumajandustehnika tänast läbimüüki Eestis võrrelda 3–4 aasta taguse laenubuumi müüginumbritega. “Sellist aega vist ei tule enam kunagi, aga loodame, et seda enam tehakse läbimõeldud otsuseid ja kaalutakse iga sammu, et ei tekiks mõttetuid investeeringuid ja liiga suuri kohustusi,” rääkis Andres Tammel.

Rapla vahendusfirma OÜ Rodnas esindaja Kaspar Järvala ütles, et nendegi ettevõte on suurest masendusest välja saamas. Läbimüük suurenes juba möödunud aastal, kuid tänavune aasta on alanud lausa paljutõotavalt. “Oleme siin kolme nädalaga peaaegu sama palju müünud, kui eelmisel aastal terve aastaga,” märkis Järvala. Müügiks on läinud traktoreid, teraviljakuivateid ja põllumajandushaagiseid.

Järvala tõi välja, et kui kahel eelmisel aastal eelistati kallitele põllumajandushaagistele odavaid, siis praeguseks on terve hulk inimesi, kes ei taha odavast haagisest enam kuuldagi. “Teame, et meie masinad on kallimad, sest oleme tahtnud kvaliteedile rõhuda, ja ka inimesed on nüüd lõpuks aru saanud, et nad ei ole nii rikkad, et odavat asja osta,” rääkis Järvala.

Tartumaal tegutseva põllumajandustehnika maaletooja AS Tatoli projektijuht Urmas Oja ütles, et traktorite müük on sel aastal alanud väga edukalt, kuid ka mullu oli läbimüük päris hea. Plaanitud 35 traktori asemel läks kaubaks 50 traktorit. 2009. aastal leidis ostja 38 traktorit, 2008. aastal aga üle 80 traktori. 2008 oli selline aasta, et kaubaks läks kõik, mis kohapeal laos vähegi anda oli. Tellimisajad olid meeletult pikad, kuid asju oli vaja kohe ja võitjad olid need, kellel oli laos rohkem, rääkis Oja. “Ei pidanud isegi selgitama, kui hea üks või teine masin on.”

Eestlased on väiksed tegijad

Andres Tammel ütles, et spetsiaalset Saaremaa olude tarvis kohandatud tehnikat ei hakka lääne tehased kunagi valmistama, kuid siiski on põllumajandustehnika importijad tehastele kohalikelt põllumeestelt laekunud tagasisidet vahendanud. “Ettepanekud võetakse vastu ja osa asju on läinud võimaluste piires ka töösse,” kinnitas ta. Ka on näiteks Ecomati adra tootja käinud Saaremaal põllu peal oma riistapuu võimekust hindamas ning oma masinate töökindlust Saaremaa oludes käis kaemas ka Einböcki tehase esindaja. “Eks asi peabki käima koostöös, mitte nii, et meie ainult toome ja müüme ja siis on kõik unustatud,” märkis Tammel.

Kaspar Järvala hinnangul eestlaste ettepanekud suurtes tehastes ilmselt kasutust ei leia. Teatud tehnikat on küll vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele kohandatud, kuid sellised nimed nagu New Holland või John Deer nii väikese turu tahtmiste järgi ennast painutama ei hakka. Eestis müüakse aastas umbes 40 John Deeri traktorit ja Saksamaal 5760 traktorit. “Kui Eesti turg ära kaoks, ei paneks tehas seda tähelegi,” usub Kaspar Järvala.

Järvala tõi näite, kuidas ta ühel edukal aastal, mil õnnestus maha müüa tervenisti 30 John Deeri traktorit, läks, nina uhkusest püsti, Inglismaa tehasesse. Siis aga tutvustasid inglased Järvalale talumeest, kes oli just ostnud 37 traktorit ja kolm kombaini, ning pärast seda oli Eesti müügimees pilvedest tagasi maa peal. “Üks mees ostis rohkem, kui mina müüsin terve Eesti peale. Siis sain ma lõplikult aru, et ükskõik kui palju me siin müüme, maailma mastaabis jääme me tehase jaoks ikkagi taganttulijateks,” tõdes Järvala.

Print Friendly, PDF & Email