Mida teha, et saarlased koju tuleksid? 2 (15)

Mida teha, et saarlased koju tuleksid? 2

 

Eilses Saarte Hääles alustasime riigikogusse kandideerijate küsitlusega. Sõna said Isamaa ja Res Publica Liidu, Reformierakonna, Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide esindajad. Täna jätkame Keskerakonna ja Roheliste erakonnaga. Ja küsimuseks ikka: mida teha, et saarlased koju tuleksid?

Jaanus Karilaid
Keskerakond
Tõepoolest, eestlaste kojukutsumiskampaania on väga aktuaalne, sest massiline ja Eesti tulevikku ohustav väljaränne on meie meelest 2011. aasta valimiste üks märksõnu. Keskerakonnal on hetkel käimas ka kampaania

“Tule tagasi! Meie vajame Sind Eestis!”, mille raames uuritakse välismaale siirdunud eestimaalastelt, mida peaks riik tegema, et nad tahaksid tagasi tulla. Kahjuks on see tõsiasi, et inimesed lahkuvad Eestist, kuna siin on sotsiaalne kaitstus üks Euroopa nõrgemaid. Lahkutakse, et oma peret toita. Lahkutakse, et elada inimväärselt.

Isiklikult leian, et riik peab asuma ohjeldama tööpuudust ja tormilist hinnatõusu. Eesti ei vaja sellist valitsust, kes ütleb, et see pole võimalik, ning viib vastutuse kogu aeg maailmamajanduse peale. Hinnatõus on põhjustatud Reformierakonna valitsuse juhitud kaudsete maksude hüppelisest tõstmisest.

Nende kahe teguri (hinnatõus ja tööpuudus) kontrolli alla saamine on juba oluline võit, mis muudab inimeste elu märgatavalt lihtsamaks. Kui meie inimesed tahavad välismaalt tagasi tulla, siis on nende seas kindlasti ka palju saarlasi ja hiidlasi.

Järgmine oluline punkt on kohalike omavalitsuste piisav tulubaas – kui on olemas tugevad kohalikud omavalitsused, siis on inimestel kindlustunne ning nad tunnevad, et riik on nende jaoks ka päris kodu lähedal olemas. Pole õiglane, et osa kohalikke omavalitsusi suudab muusikakoole hallata, osa võib sellest ainult unistada. Mitmekesine ja tugev teenustevõrk ning investeerimisvõimekus on normaalse kohaliku omavalitsuse tunnus. Kolmanda punktina võiks välja tuua saarlaste-hiidlaste sooduspileti praamile – nii on võimalik mõistlike kulutustega ka mandril tööl-õppimas käia, ent samas elada ikka oma saarel.

Aleksei Lotman
erakond Eestimaa Rohelised
Saartele noorte tagasimeelitamisel panustaksin kolmele sambale: a) kohalike loodusvarade säästlik kasutus, eelkõige mahepõllumajanduse arendamine; b) säästlik turism; c) kaugtöö.

Alvi Rand
erakond Eestimaa Rohelised
Sammud saar-laste kojutoomiseks:
1. Tagada töökoha olemasolu ja vastav töötasu määr samas ulatuses, mida makstakse mandril (pealinnas).
2. Luua väikeettevõtjatele soodustingimused ettevõtluse alustamisel või juba toimiva ettevõtte toomisel saarele.
3. Tagada toimiv praami- vm kojusõiduühendus igal päeval nädalas.
Ja kui siis tulija on saabunud (näit enda ja ehk ka oma pere sisse kirjutanud), siis võiks teda ka märgata!

KOMMENTAAR

Mida arvavad aga valijad? Milliseid mõtteid tekitasid neis kandidaatide eile avaldatud vastused? Mida inimeste arvates peaks tegema selleks, et saarlased koju tagasi tuleksid? Avaldame siinkohal väljavõtteid Saarte Hääle internetikommentaariumist.


Meile on tähtis, et iga sündinud laps kasvaks üles ema ja isa seltsis. Et vanavanemad oleksid kaua terved ja pühenduksid pigem lastelastele kui palgatööle. Vanavanemate roll on üleüldsegi kultuuripärandi, tööharjumuse, perekondliku etiketi… edasi kandmine. Vaadake 3-aastast last ja 65-aastast küpset inimest. Üks on ülimalt uudishimulik, täis tahet tegude ja teadmiste järgi. Küpsed kodanikud tahavad ka suhet nagu väikelapsed.

See elukogemus vajab väljaelamist omal rahulikul ja tasasel moel. Siin on maailma sügavam vägi ja tõeline nipp, et kuidas ikka panna hinge särama tuluke, koduarmastus… Emotsioon varajasest lapsepõlvest. Emad-isad peavad panustama SKP-sse, teised aga võimaldama selle jätkusuutlikkust… Ületähtsustatud asutused on lasteaiad ja koolid. Kuigi need on vältimatud, tuleb leppida. Haridusse võiks kaasata vanavanemaid, kel eluenergiat jääb üle. Eriti lasteaedadesse…

Tuleb tegeleda laste sünnipäraste eeldustega. Igal inimesel on oma koht. Kui kujunemisteel vead, siis oled õnnetu surmani. Seepärast on riskivabam, kui kogukond on hooliv ja pakub eksinutele katust (ümberõpet, eneseleidmist, keskendumisperioodi, koolitust, täiendust, praktikat…). Tähtis pole tahe, peamine on eeldused!

Koolis tuleb aga igati tegelda eelduste arendamisega ja õpetada meeskonnatöö, koostegemise vältimatust. Pühendunud ja pikaajaline meeskonnatöö on väljapääs neile, kes pole sünni poolest säravad talendid. Töömalevad, enam aega õpilasettevõtetele, edasi kutseharidus ja siis alles kõrgemad haridused. Pärast põhikooli võiks ikka pöörata kõik noored kutseteele…

Õppimiseks ei pea elukohta vahetama. Kuid õpiajal luuakse sageli töösuhted ja töö ei saa olla kodust kaugel. Kaugtöö on ületähtsustatud. IT-ajastu röövib meilt selle viimasegi vaba minuti! Oluline pole need, kes lahkuvad, olulised oleme meie kõik koos, et hoida kodu neile, kes sünnivad siia. Kutseharidus on meil ehk üheülbaline.
Veiko Maripuu


Sõnad on ilusad, kuid kui mitte lihtsalt lugeda, vaid ka mõelda loetu üle, jõuan ikka ja jälle samale kohale tagasi – MULA, millel pole ja ei saagi olema katet! Seni kui pingutatakse või naba paigast ära, et veel midagi tsentraliseerida, likvideerida, koondada ja HÄVITADA, võite jäädagi neid “märgi” unenägusid nägema. Mis kasu, Herr Palts, on reisijapileti kaotamisest, kui plaanite sõidukipiletile selle summa või rohkemgi otsa väänata – tõstame raha ühest hunnikust teise, kuid väljakäidav summa jääb samaks.

Reformarid, olete ju pikalt võimul olnud ja võimalus luua töökohti juurde missugune – mida pole, on töökohad…
Sõnad


Kui mina täiesti juhuslikult Saaremaale elama asusin, oli ehmatus suur – kuhu ma sattusin, mida siin teha, linnale tee ring peale veerand tunniga, kuhu siin minna, täielik auul, ei Soome telekat, ainult eesti ja vene kanal telekas.

Palk oli võrreldes mandri omaga kolm korda väiksem, oh õudust. Rasked aastad läksid, sirgusid lapsed, lõpetasid koolid ja elavad oma peredega uuesti mandril ja ma olen nende üle uhke, sest mandrimaal on tõesti noortel elu palju parem, mis kõige tähtsam, neil on liikumisvabadus. Neil on kordades suuremad valikuvõimalused, mis siin puuduvad.

Saaremaal on hea elada vanematel inimestel, kellel on hea töökoht, suve- või maamaja, kus oma suved mööda saata. Siin on tõesti rahulik olla, aga see rahu on selline, millega noortel pole peale hakata midagi. Täna peaksime võitlema selle eest, et ka need vanemad inimesed siia elama jääksid.
Mandrisaarlane

Print Friendly, PDF & Email