Lummetuisanud väikesaartel tehnikata toime ei tulda (2)

Lummetuisanud väikesaartel tehnikata toime ei tulda

JAAN TÄTTE: Saarel peaks olema traktor vajadusel lumetõrjeks.
Foto: Raul Vinni

Kui Saaremaal ja Muhus on veel olemas võimu lumega toimetulekuks, siis väike-saartele teevad tuisk ja hanged parajalt peavalu, selgub saarevahtide logiraamatutest. Nii oleks Vilsandile hädasti vaja traktorit lumelükkamiseks ning eelmise talve sissekandest selgub, et Kõinastus on teede lahti lükkamine mõttetu tegevus – see on väga kulukas ja lumi tuiskab teed kohe ka täis.

“Ainuke liiklusvahend, millega pääseb saarelt ära, on mootorkelk,” kirjutas aasta tagasi logiraamatus Kõinastu saarevaht Roberta Erelt, lisades, et Kõinastu lapsed käivad koolis ja lasteaias mootorkelguga. Kui Kõinastul katkestas aastatagune tuisk täielikult ühenduse Muhu saarega, siis läinud aasta lõpul raporteeris Vilsandi saarevaht Margit Tätte, et saare teid ei ole kordagi puhastatud ja need on muutunud läbimatuteks. “Saarel peaks olema traktor vajadusel lumetõrjeks,” arvab Margit Tätte.

Abrukal on aga probleeme tekitanud Kaarma vallale kuuluv liikurmasin Argo, millel on kord purunenud rattatelg, kord vedav ketihammasratas. Mullu 7. veebruaril konstateeris Abruka saarevaht Rein Lember, et Argo on rivist väljas ja remondis ning et saarevahi käsutusse oleks talveks ilmtingimata vaja mootorsaani. “Ainus vahend, millega ekstreemsetes oludes saab liigelda,” märgib Lember, kes aasta lõpul kokkuvõtteid tehes tõdes, et päevakorda on tõusnud taas probleem Abrukal lumetõrjetehnika puudumisest. Nii toob saarevaht välja talvel üliolulise lumesaani puudumise ja leiab, et saarel peaks paiknema ka Kaarma valla poolt ekstreemseteks liiklusoludeks soetatud liikur Argo.

Lember toob näite talvehakust, kui AS Saarte Liinid keeldunud külavanem R. Lepikule saani laenamast, öeldes, et “nemad küll enda oma esimeseks sõiduks ei anna”, Kaarma valla ametnikud öelnud aga otse (mitteametlikult), et nemad Argoga esimesena jääle minna ei julge. “Ainukeseks võimaluseks jäid üle Abruka oma mehed ja saarevahi saan. Keegi peab ju riski ja vastutuse võtma,” märgib Lember.

Lisaks võimatutele liiklemisoludele lumistel väikesaartel kuulub saarevahtide talviste toimetamiste hulka ka loomade eest hoolitsemine (Vilsandi toonane saarevaht Jaan Tätte käis kitsedele metsas magamiskohti tegemas, sest lumi oli loomade elu raskeks muutnud), vaja on varuda heina ja vihtasid. Samuti tuleb aidata hädalisi – olgu nendeks siis külmetavad või viga saanud matkajad. Ka Jaan Tätte soovinuks, et Vilsandil oleks olemas mootorsaan.

Print Friendly, PDF & Email