Lello lauda lehmad lasevad end lustiga lüpsta (10)

Lello lauda lehmad lasevad end lustiga lüpsta

ARMASTA LOOMA JA LOOM ARMASTAB SIND: Need kuldsed sõnad lausus Lello talu peremees Mati Maripuu aasta tagasi ajakirjanik Ain Lemberile. Seda tõestas ta oma farmis nüüdki.
Foto: Egon Ligi

Kui me Metsküla külavanemast Lello talu peremehe Mati Maripuuga teisipäeva pärastlõunal kargest talvest tema sarviliste seltskonna hubasesse eluruumi sisenesime, tõusid lõunauinakust pisut roidunud piimaandjad austusest oma peremehe vastu püsti nagu üks mees.

“Mul on siin laudas praegu 13 looma. Alles nüüd, pühapäeva õhtul viis naabrimees siit ühe mullika ära. Sellest ta kasvatab endale lehma. Tal on peres lapsed, siis piim omast käest võtta. Suvel tuleb ka tema loom meie karjamaale. Saame nii omavahel kenasti hakkama,” andis peremees piimakarjapidamisest lühikese ülevaate.

Metsküla külaseltsi juhatuse liige Tiina Olesk kiitis külavanemat kui tõsist loomakasvatajat, kelle käest käivad piima ostmas paljud külainimesed. “Mati farmi piim on hea. Meie oleme igatahes väga rahul. Heameel on sellest, et meie külas niisugune ettevõtlik talumees tegutseb,” hindas Olesk ettevõtlusega tegelevat külavanemat.

Aasta tagasi, täpsemalt 20. veebruari Saarte Hääles kirjutas ajakirjanik Ain Lember, et maakonna piimatootjate arvestuses saavutas 2009. aastal lehma kohta suurima väljalüpsi Mati Maripuu piimakari. Ühe lehma keskmiseks aastatoodanguks kujunes tollal 8957 kilogrammi piima. Kas talunik on suutnud taset hoida?

“2010. aastal toodang langes, sest karja kõige parem lehm haigestus ja ma pidin temast loobuma. Noored lehmad esimesel aastal kohe nii palju piima ei anna, aga pole viga, saame hakkama,” kirjeldas optimistliku ellusuhtumisega talunik olukorda. Tootmistulemused sõltuvad ennekõike lehmade ninaesisest. Külalisele hakkab laudas silma kena väljanägemisega hein, mida loomadel priipärast võtta. Jõusööt ja söödalisandid ootavad panipaigas õhtust etteandmist.

“Rulli aetud hein ongi põhiline talvine sööt. Lauda taga pisikeses varjualuses võtan rulli lahti ja lahtise heina vean loomadele ette. Silo ma ei tee, sest mul pole vastavaid seadmeid, ja kui sa kellegi käest tellid, läheb see kalliks maksma. Valjalast toon lisaks veel rapsi- või päevalillekooki. Kui ma annan lehmadele heina ja lisasöödana kooke, siis oma kogemuse põhjal võin öelda, et need mõjuvad piimaannile soodsalt,” arutles kogemustega põllumees.

Väikesele laudale truuks jäänud

Teada-tuntud tõde on ju see, et mida suurem farm, seda kasulikum toota. 13 loomaga lauta saab pidada pigem hobitaluniku omaks. Talunik Mati Maripuu pole selle väitega nõus. “Mina tulen oma ettevõtmistega toime. Suurt karja ei jõuakski ma nii hästi hooldada. Kui saan aastas lehma kohta 8000–9000 kilo piima, siis miks ma peaksingi suurema hulga loomadega rassima. Minu lauda väike grupp lehmi annab rohkem piima kui mõne suurfarmi mitmekümnepealine kari,” väitis talumees.

Tänavune talv mängis Lello talu loomapidajale ka vingerpussi. Ajahambast puretud heinahoidlakatus langes lume all sisse ja nüüd on talunikul tegemist, et korralikult talveks hoiule pandud heinarullid kuuri rusude alt kätte saada. “Tahan endale uue kuuri ehitada, aga enne kui selle valmis saan, võin Meiustes ühte vana siloauku heinahoidlana kasutada. Sellele tuleb katus peale teha. Metsa, kus laudade tegemiseks puid maha võtta, mul jagub,” pole talunikul muretsemiseks põhjust.

Mida vana kuuri kokkukukkumine ja uue rajamine majanduslikus mõttes tähendab, pole talumees veel kokku võtnud. “Ühel aastal läks korralik kuur tuleroaks, nüüd siis kukkus teine kokku. Tuleb edasi tegutseda, teha pole midagi,” jätkub Mati Maripuul optimismi. Lello talu peremehel on sööda varumisel oma põhimõtted, millest ta rangelt kinni peab. Korralikult varutud sööta ta vihma kätte ja lume alla ei jäta. Kõik, mis päikesepaisteliste ilmadega kokku pandud, tuleb sama kvaliteediga ka säilitada.

Võtsin endale naise, mitte lüpsinaise

Kõik laudatööd, kaasaarvatud lüpsmine, teeb Mati Maripuu ise ära. Lello talu peremehe kaasa Taimi on Leisi keskkooli majandusjuhataja, kellel põhitöö kõrvalt talutöödeks aega napib. “Võtsin endale naise, mitte lüpsinaise. Saan ise kõigega hakkama. Tõsi, vahel käib ka abiline,” viitas peremees sellele, et üksinda talus rabamist pole ta endale eesmärgiks seadnud. Torusselüpsi seadmeid laudas pole. Mati Maripuu on masinlüpsiga rahul. Lüpsmine on mehel käpas ja see töö läheb kiiresti.

Piima tööstusesse transportimisega pole talunikul mingit muret. “Iga päeva tagant tuleb auto siia ja viib piima ära. Ühtegi pretensiooni mul pole. Piimaraha laekub igas kuus õigel ajal. Selle koha pealt on kõik korras. Piimatööstus peab oma tootjatest lugu. Meil oli 18. detsembril Valjala rahvamajas vahva jõulu- ja aastalõpupidu, kus tänati nii suur- kui ka väiketootjaid. Korraldajatele selle eest veel kord suur aitäh! Tootjad ja töötlejad peavadki astuma ühte sammu. Meie maakonnas see nii on ja võidavad sellest ju nii piimakarjakasvatajad kui ka töötlejad,” ütles suurte kogemustega loomakasvataja.

Kuigi talv näitab veel üsna kaua oma tõelist palet, on talunik mõtetega kevades. “Karjamaa-aiad tuleb üle vaadata. Viga saanud kohad on vaja ära parandada. Küli ootab maha tegemist. Ei tea ju praegu sedagi, kuidas talivili säilinud on. Möödunud aastal läkski see untsu. Palju mul seda maas küll pole, kolme hektari jagu tritikut. Seda on just niipalju, kui loomadele jõusööda jahvatamiseks vaja läheb,” loetles talumees kevadisi tegemisi.

Põllutöödeks vajalikud traktorid ja haakeriistad on Lello talul olemas. “Külvimasin, niidumasin, kombain, kultivaatorid ja traktorid ootavad lume sulamist. Kusagilt pole mul tarvis midagi juurde küsida. Sõbrad aitavad heinatööd teha. Tervis ei luba mul enam raskemaid, füüsilist pingutust nõudvaid töid teha. Kui tehnika on omast käest, siis on heinatöögi nagu käkitegu. Muidugi tuleb iga minutit kasutada maksimaalselt. Viieteistaastane tütrepoeg on juba tubli abiline, kellele talutöö meeldib. Heinamaid jagub, muudkui niida ja korja kokku,” luges talunik linnulennult hooaja tööd-tegemised ette.

Talvel kulub Lello talus loomasöödaks heina kuni 200 rulli. Söödapuudust pole Mati Maripuu lehmad kunagi tundnud. Pigem kipub talveks varutud sööta üle jääma. Peremehe sõnul tuleb talunikul iga ilmaga väljas olla, et loomad saaksid söönuks ja pere ka. Virisemist-nurisemist see mees ei tunne.

Lisaks piimakarjale kasvatab peremees ka kanu. Neid on talus 15. Kukepoiss muidugi ka. Praegu munevad kanad isegi rohkem kui suvekuudel. Iga päev korjab Mati pesadest 10–15 muna. Needki lähevad kaubaks, kuna oma pere tarbest jääb üle. Juba poisikeseeas sai Mati Maripuule selgeks, et lehm lüpsab suust ja kana muneb nokast. Selle põhimõtte järgi ta oma talus talitabki.

Print Friendly, PDF & Email