Juhtkiri: Robinsonide kiituseks

Tänapäeval on suure maa inimese jaoks lausa ime, kui mõned meist on otsustanud elada saarel. Samamoodi, kas siis kulmukergituse või ilmse aukartusega, vaatame suurel saarel neid, kellel kodu väikesaarel. Ja küsime, mis ometi paneb neid inimesi Robinsonide moodi müttama. Suhteliselt kaugel meie igapäevamelust, mõnel pole päevade viisi seltsiks ühtegi teist inimest.

Kui me aga soovime, et areneksid Eestimaa kõik paigad, peaksime olema üdini rõõmsad, et siiski leidub neid “hulle”, kes lähevad – olgu siis põhjus, milline tahes. Ja riik peaks neid siiski rohkem toetama, varustades ametisse vannutatud saarevahte vähemalt esmavajalikuga. On ju veider, kui talviseks liikumiseks saab tänapäeval kasutada vaid saarevahi isiklikku saani või on liikumine halvimal juhul hoopis võimatu. Aga mis saab siis, kui midagi juhtub?

Print Friendly, PDF & Email