Bioprügi ei sorteeri 66 korterelamut (10)

Bioprügi ei sorteeri 66 korterelamut

HOIATAB: Karli Valdi sõnul tehakse 66 elamule esmalt ilmselt hoiatus ja saadetakse meeldetuletus.
Foto: Egon Ligi

Kahe nädala eest Kuressaares rakendunud biolagunevate köögijäätmete sorteerimine on linnavalitsuse kinnitusel kenasti käima läinud ning bioprügi sortimise kohustuse on omaks võtnud 70 protsenti korterelamutest, kellele see kohustus kehtestati.

Üheksa kortermaja on teatanud, et sortimist saab alustada mõningase hilinemisega ning 66 korterelamut pole seni lihtsalt veel sorteerimisega algust teinud, selle kohta linnavalitsust teavitanud ega biolagunevate jäätmete jaoks oma hoovi ka eraldi konteinerit soetanud.

Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Karli Valt ütles Saarte Häälele, et algus on igati positiivselt tehtud, ning sama meelt olid ka OÜ Eesti Kompost esindaja Urmas Metsamaa ja jäätmete vedamisega tegelev Prügimees OÜ. Esimene biojäätmete kogumisring toimus Kuressaares 12. jaanuaril ja teine sel kolmapäeval. “Esimese korraga võrreldes oli kolmapäeval biojäätmete kogus juba kahekordne – koguti 4160 kg,” märkis Valt.

Ka biojäätmete kvaliteediga võib Valdi hinnangul rahule jääda, sest suurem osa inimesi teab, mida biolagunevate jäätmete konteinerisse panna tohib ja mida mitte. “Kuigi on olnud ka üksikuid vastutustundetuid kodanikke, kes on biojäätmete hulka jätnud šampusepudeleid ja viimasel korral oli mõningaid plastpakendeid ja plekkpurkegi mingil määral,” möönis linna keskkonnaspetsialist.

Üldjuhul on linnaelanikud võtnud jäätmete sorteerimist tõsiselt, kuid leidub ka neid, kes on jäätmed sorteerinud küll õigesti, kuid need on kogutud tavalistesse mittelagunevatesse kilekottidesse ja see on Valdi sõnul lubamatu. “Põhiline palve ongi, et esmajoones kasutataks kas biolagunevaid kotte, mida on müügil näiteks Saare Agrovaru kaupluses, aga juhul, kui neid pole, siis võiks korterelamu peale osta konteinerisse suure komposteeruva koti, kuhu siis biojäätmeid võib terve majarahvas kokku kallata,” soovitas Karli Valt.

Kui emb-kumb variant mingil põhjusel pole võimalik, siis sobivad ka tavalised paberkotid, sest needki on lagunevad ja seega keskkonnasõbralikud. “Mitte mingil juhul aga ei tohi kasutada tavalisi kilekotte või suuri musti kilekotte,” rõhutas ta. Järgmine biolagunevate köögijäätmete kogumisring toimub 9. veebruaril ning Karli Valt avaldas lootust, et selleks ajaks on ehk ka need 66 korter-elamut oma hoovile spetsiaalse konteineri soetanud, kes seda seni teinud pole. “Kes ka siis pole liitunud, nendega tuleb hakata tegelema linna heakorra järelevalvel ja välja selgitada, miks korraldust ei täideta ning miks ei olda seaduskuulekad,” märkis ta.

BIOJÄÄTMED
Biojäätmete konteinerisse võib panna:
• tahkeid pagari- ja kondiitritoodete, liha- ja kala-, või-, juustu-, margariini- jm toidujäätmeid
• puu- ja köögiviljade ning muude taimede ja lillede jäätmeid
• kasutatud majapidamispaberit, paberist salv- ja käterätte, paberfiltreid, kohvipaksu, teejääke, munakoori
• muid köögis tekkinud biolagunevaid jäätmeid

Biojäätmete konteinerisse ei või panna:
• vedelaid toidujäätmeid (suppi, kastmeid, rasvu, piimatooteid, toiduõli jm)
• konte, tuhka, suitsukonisid, tolmuimejakotte, ühekordseid mähkmeid
• klaasi, metalli, kilet, paberit, pappi
• kilekotte, piima- ja muid joogipakendeid
• nn kassiliiva või muid abrasiivaineid sisaldavaid materjale
• muid jäätmeid, mis bioloogiliselt ei lagune

Print Friendly, PDF & Email