Venemaalt Nigerisse: džihaadi elu ja saatus

Venemaalt Nigerisse: džihaadi elu ja saatus

KOHKUNUD: Pilapildil kujutatud kohkunud näoga mees on USA 40. president Ronald Reagan. Mitmed poliitikavaatlejad peavad just tema poliitikat tänapäeva islamiterrorismi tekke üheks lätteks.

Käesoleva aasta alguses tapsid islamiäärmuslased Nigeris kaks prantslasest pantvangi. Pariisi päevalehe Libération väitel otsustati nende õnnetute saatus Mosk-vas: kaudselt osutusid nad juba aastal 1979 alanud avantüüri ohvriteks, kui Kremli tookordsed võimukand-jad otsustasid saata Nõukogude Liidu väed Afganistani. Tõsi, siinkohal oleks siiski paslik lisada, et oma osa etendas tapetud prantslaste saatuses ka tänapäeval end õigluse ja demokraatia kantsiks pidav Washington, kes 30 aastat tagasi pani Aasias venelaste tarvis üles püünised, millesse ameeriklased aga hiljem hoopis ise sattusid.

Nõukogude Liidu sissetung Afganistani algas 1979. aasta detsembri lõpus. Möödus vaid paar nädalat ja Ameerika Ühendriigid otsustasid nn kurjuse impeeriumi (sellise sõnaühendi võttis NL-i kohta kasutusele president Ronald Reagan – toim) Aasias üles seatud lõksu püüda. Ajalehe Libération korrespondent Bernard Guetta kirjutab, et sel eesmärgil leiutati Washingtonis terve islami “tähtkuju”, mille üks tänaseni säilinud planeet on peamiselt “Magribi1) piirkonnas tegutsev al-Qaeda eesotsas Osama bin Ladeniga”.

Kasutades ära Saudi Araabia rikkalikku rahastamist ja Pakistani eriteenistuste jõupingutusi, õnnestus Valgel Majal lühikese ajaga luua Afganistani vastupanuliikumine. Selle võitlejatele (mudžahiididele) tarniti relvi ja nende väljaõppeks loodi sõjaväebaase. Lisaks korraldasid Ameerika eriteenistused kogu maailmas vabatahtlike islamivõitlejate värbamist. Sel eesmärgil toetas USA valimatult islamiorganisatsioone kogu maailmas, eelkõige aga Magribi riikides, kirjutab Libération.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

 

Print Friendly, PDF & Email