Saaremaalt startinud piraadikütid on Somaalias end sisse seadnud (3)

Saaremaalt startinud piraadikütid on Somaalias end sisse seadnud

PIRAADIKÜTID LAEVA KAITSMAS: Eestlased (meeskonna ülem vanemleitnant Rait Luks esiplaanil) osalevad Euroopa Liidu piraatlusevastases operatsioonis ja NATO mereoperatsioonis Somaalias selle aasta lõpuni. Fotol on mehed jäädvustatud toitu ja ravimeid vedanud laeva Fadhil Rabi pardal.
Foto: Kaitseväe Peastaap

Oma esimese treeningu Saaremaal teinud, kuid nüüd juba üle kahe kuu Somaalias paiknenud Eesti laevakaitse meeskond on saarlasest ülema vanemleitnant Rait Luksi sõnul nüüdseks juba ka reaalselt laeva kaitsnud.

Sakslaste alusel FSG Hamburg Adeni lahes paiknev Eesti laevakaitse meeskond on Luksi sõnul tegelenud erinevate väikealuste kinnipidamise ja kontrolliga, kuna ka piraadid kasutavad oma tegevuses sama tüüpi aluseid. Lisaks on eestlased osalenud ka ühes tsiviillaeva kaitsmise operatsioonis, valmidus on siiski pidev.

“Esimene operatsioon toimus 3. detsembril, pea kohal turvamas helikopter, liikusime kiirpaadiga üleni roostepruuni tsiviilaluse suunas. MV Fadhil Rabi, 13 meeskonnaliikmega,” kirjutas vanemleitnant Luks Saarte Häälele Somaaliast. Ta selgitas, et laeva näol oli tegu humanitaarabi laevaga, mille pardal oli üle 2000 tonni toitu ja rohkelt ravimeid. Eestlaste ülesandeks oli turvata laeva 38-tunnisel ülesõidul Berberast Boosaasosse. Teekonna pikkuseks 267,5 meremiili. 

“Antud alust on rünnatud varemalt viiel korral, millest kaks korda on jäädud pantvangi. Hirmu piraatide ees ja rõõmu meie kohaloleku üle oli tunda,” rääkis Luks. “Meie suhtes oldi väga positiivselt meelestatud ja hommikul tunnistati, et meeskond oli üle pika aja jälle rahulikult magada saanud.”
Tema hinnangul andis siiani esimene laevakaitseoperatsioon eestlastele hindamatu kogemuse, mis kinnitas seda, et meeskond on saanud hea väljaõppe ja on professionaalne. Eestlaste ülesandeks ongi laeva julgestamine, mitte piraatide kinnipidamine. 

Vanemleitnant Luks märkis, et päris piraate on nad näinud korra. “Tuli hädaabipalve laevalt, et väike paat on tulnud laevale väga lähedale öösel. Väljus kopter, kuna kopter jõuab kiiremini kohale. Piraadid said aru, et nad on avastatud, üritasid põgeneda, kuid kopter sundis nad peatuma,” vahendas Luksi sõnu ERR. Kuna aga piraadid olid jõudnud enne seda, kui kopter kohale jõudis, oma relvad üle parda visata, siis tuli nad pärast kontrolli ja isikute kindlaks tegemist vabaks lasta. 

Eestlaste päevad mööduvad laeval peamiselt vahis olles, treenides ning enda ja oma varustuse eest hoolitsedes. “Laevas kehtib kolme merevahi süsteem, kus igas vahis osaleb 1/3 laevakaitsemeeskonnast. Ülesandeks on osaleda vaatluses ja olla valmis teostama esmast laeva omakaitset,” rääkis laevakaitsemeeskonna ülem. Sadamas ollakse ka sadamavahis.

“Väljaõpet, drille viime läbi tavaliselt peale lõunat, kuna öisel vahil on võimalus puhata kella poole üheteistkümneni. Mõnikord see reegel ei kehti, kui toimuvad laeva üldhäired: “tulekahju laeval”, “mees üle parda” või avastatakse kahtlane alus,” kirjeldas vanemleitnant Luks eestlaste igapäevategevusi ja lisas, et seni on saadud drillida kiirlaskumist erinevatel kõrgustel kopterist liikuvale laevale ning osaleda laskeharjutustel meresihtmärkide hävitamisel pardakuulipildujatest ja isiklikest relvadest.
Meeskond on Luksi sõnul 143 meetri pikkusel Saksa fregatil majutatud vastavalt ametikohtadele kahe-, nelja- ja üheksakohalistesse kajutitesse koos saksa meeskonna liikmetega kahele eri tekile. 

“Oma vaba aega sisustab igaüks nii, kuidas soovib, kas siis füüsilist treeningut tehes, kodustele kirja kirjutades, lugedes või lihtsalt puhates. Laevas on imepisike jõusaal, kuhu mahub treenima maksimaalselt neli võitlejat korraga, kolm veloergomeetrit, kaks sõudeergomeetrit ja kaks jooksulinti, mis aga 250-mehelise laevapere jaoks on suhteliselt vähe. Kuid huvitaval kombel leiavad kõik endale aja, et ennast ikkagi liigutada ja vormis hoida,” rääkis vanemleitnant Luks ja mainis ka seda, et eestlastele toimub ka kord nädalas saksa keele tund. 

Samal ajal, kui kodusel Eestimaal on tegu, et end libedatel tänavatel püsti hoida, hoiavad eestlased Somaalias päikese eest varju. “Sooja on siin keskmiselt päeval 28-38 ja öösel 24-26 kraadi. Päevasel ajal oleme vahetanud omavahel pardaid, et oleks võimalik vahepeal ka varjus olla. Alati on käepärast tugev päiksekreem ja veepudel, sest päikesepõletus ja vedelikupuudus on siin kerge tulema,” kirjeldas Luks ja ütles, et temperatuuri osas mängib rolli ka laeva kiirus ja kursi suhe tuule suhtes. “Öösel 25 kraadi vastutuult võib tunduda päris jahedana, nii et fliisi selga panek on igati õigustatud,” ütles ta. 

Euroopa Liidu piraatluse-vastase operatsiooni ning NATO mereoperatsiooni koosseisus viibivad eestlased Somaalias selle aasta lõpuni.

Print Friendly, PDF & Email