Nasva sadam hoiab kindlalt esikohta, Võrkaia kukkus ära (2)

Nasva sadam hoiab kindlalt esikohta, Võrkaia kukkus ära

ALATI VALMIS: Priidi Saare Kaunispe sadam on Saaremaal üks väheseid, kust saab ka talvisel ajal merele minna.
Foto: Egon Ligi

Põllumajandusministeerium väljastas MTÜ Saarte Kalandus tellimusel kutseliste kalurite poolt kalapüügiloa alusel püütud kala lossimise esialgsed andmed 2010. aasta kohta.

Kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo peaspetsialisti Lya Mägi koostatud kokkuvõttest selgub, et kõige rohkem tuuakse kala maale Nasva, Kaunispe ja Kallaste-Muhu sadamas. Räimepüügi arvestuses juhib pingerida Nasva sadam, kus 2010. aastal lossiti 160 tonni räime, järgnesid Kallaste-Muhu (24,8 t) ja Kaavi (15,3 t). Lestapüügi arvestuses oli kõige tulemuslikum Kaunispe sadam (50,3 tonni) Veere (11,6) ja Sääre (5,7) ees.

Särjepüügil olid esinumbriteks Nasva (13,1) ja Muratsi (12,1). Põhiliselt novembris väljapüütud särjekoguse kohta kinnitasid Muratsi kalurid, et nemad tonnide kaupa särge püüdnud pole. Tegemist on kas kirjaveaga statistikas või siis on mõni Nasva kalur märkinud oma saagi lossimiskohaks Muratsi.

Tuulehaugi püüti kõige rohkem Nasval (6,4), ahvenat Kaldul (4,9) ja haugi Orissaare II lossimiskohas (1 tonn). Seevastu angerjapüügi kogused on endiselt lausa mikroskoopilised – Sääre kalurid on seda deklareerinud 172,5 kilogrammi. Kokku püüdsid Saare maakonna kutselised kalurid kalapüügiloa alusel 2010. aastal kala 475,6 tonni, 2009. aastal püüti 464,3 tonni.

Kõige suurem tagasiminek Võrkaia sadamas

2009. aastal 24,4 tonniga maakonna lossimiskohtade pingereas kolmandal kohal asunud Võrkaia sadamas toodi 2010. aastal välja kõigest 3222 kg kala. Võrkaia kaluri Kaido Everti sõnul lõpetas möödunud aastal tegutsemise mitu eakat kalurit, ka paadid on väsinud ja kastmõrdasid ei saanud kasutada. Ainuke Võrkaia rannakalur ongi Kaido Evert ise, lisaks veel mõned võrguga püüdjad. Everti hinnangul võib kalapüük Võrkaias millalgi uuesti suureneda, kuid selleks on eelkõige vaja mehi, kes viitsivad merel käia.

Väljapüügi vähenemisega torkab silma ka Läätsa sadam, kus 2009. aastal deklareeritud 11,2 tonni asemel lossiti mullu vaid ligi viis tonni kala. Kalur Eino Ruttu hinnangul on arvude vähenemise taga kaks põhjust. Esiteks oli Läätsa püügipiirkonnas möödunud aastal räime vähem ja teiseks hakati lossimiskohana märkima paika, kus kala tegelikult randa toodi.

Ehkki seaduse kohaselt tuleb lossimispunktiks märkida koht, kus kala maale toodi, märkisid Läätsa kalurid ka mujal Salme vallas lossitud kala ikkagi Läätsa sadama alla. Tegemist on nn dessantlaevastikuga ehk meestega, kelle lappaja või kakuam on registreeritud Läätsa sadamas, kuid kes vahel haagivad väikse Kasse paadi autole järele ja käivad merel ka muudest paikadest.

“Salme vallas on meri nii lääne kui ida pool ja kui Läätsa, Salme, Tehumardi, Lõmala ja Kaugatuma lossimispunktid üheks liita, siis saab tegelikud arvud kokku,” rääkis Ruttu. “Ma isegi märkisin nüüd oma kala Tehumardi alla, varem läks kõik Läätsa arvele,” lisas ta.

Tarmo Korv: rekordsaakideni on pikk tee

Kallaste-Muhu sadama kalur Tarmo Korv ütles, et kui aastaid tagasi püüdsid nad nelja mehega aastas 100 tonni kala, siis möödunud aastal toodi merest välja vaid 25 tonni. Siiski on Kallastel asjad paremuse suunas liikumas, vanade tegijate lahkumise järel on vahepeal üksi jäänud Tarmo Korv saanud merelkäigupartnereiks kaks noort meest, kes tegelevad kalameheametiga muu töö kõrvalt. “Eks noortel on veel kogemusi vaja.

Kogemus on see, mis sind ikka aitab. Siis tead, kuhu mõrd panna, aga mitte sinna, kus juhtub,” sõnas Korv. Kogenud kaluri sõnul võiksid püügimahud palju suuremad olla, kuid Muhu siseturg on sedavõrd väike, et ainuüksi sellest ära ei ela. Kalurite meelehärmiks ei pea tänapäeva inimesed eriti lugu ka kuivatatud kalast, vanasti käidi ja osteti kastide viisi kala kuivatamiseks.

Praegu läheb Muhu kalurite saagist suurem osa Nasva kalatööstustele. “Hommikul käime merel ära ja kui on väiksem kogus kala, siis viime selle ise autoga ära, suuremale kogusele tellime Nasvalt auto vastu,” rääkis Tarmo Korv. Kaunispe sadama omanik Priidi Saar ütles, et kala poolest oli möödunud aasta täitsa normaalne, kuid väljapüüki pärssis turu puudumine. “Kui sul ikka turgu pole, siis sa merest seda kala maale ei too,” märkis Saar. Alanud aasta tõotab värskelt rekonstrueeritud sadama omanikule tulla lootusrikkam, sest sadamas on nüüd külmkamber, mis võimaldab ära kasutada viimase kui kalapüügiilma.

Ka kalandusteadlase Markus Vetemaa sõnul ei peegelda püüginumbrid sugugi mitte ainult kala arvukust vees. “Vahest veelgi rohkem peegeldavad need kalurite huvi kala püüda,” ütles Vetemaa. “Majanduslikult keerulises olukorras on meil selline lugu olnud, et mõnda kala on vees päris palju, aga näiteks esmamüügi hind on väga vilets. Või ei ole turgu ja keegi ei ostagi seda kala kokku,” rääkis teadlane.

Haugi arvukus suureneb

Vetemaa rääkis, et viimastel aastatel võib täheldada haugi arvukuse paranemist, veel 4–5 aastat tagasi oli haugi arvukus väga nadi. Eelkõige torkab haug silma Matsalu kandis Väinameres ja Saaremaa lõunaosas Liivi lahes, kus haug on oluline püügikala.

“Haugil on päris mõistlik hind, ta on suur ja kondivaba ning inimesed armastavad teda. Eriti oluline on ta spinningumeeste jaoks,” osutas Vetemaa. Seevastu Tallinna ümbruses ja Soome lahes on haug väga kõrvalise tähtsusega kala, haugi seal peaaegu ei ole ja teda seal ka ei püüta, kinnitas teadlane.

Print Friendly, PDF & Email