Saaremaa Sadam kaubasadamaks (45)

Saaremaa Sadama senine tegevus ainult reisisadamana kruiisilaevade vastuvõtuks ei ole võimaldanud kasutada kogu võimalikku ressurssi ega ole andnud kohaliku majanduse arengus soovitud tulemusi. Seepärast on tekkinud vajadus laiendada Saaremaa Sadama funktsiooni ja muuta sadam lisaks reisisadamale ka kaubasadamaks.

Efektiivse kaubasadama puudumine pidurdab majanduse ja tootmise kasvu Saaremaal. Maakonna suurim ekspordiartikkel on töötlemata puit ja seni kasutamata logistiliste võimaluste tõttu on selle väljaveohind madalaim Läänemere piirkonnas. Saaremaa Sadamas on olemas kogu kaubasadamale vajalik infrastruktuur. Lisaks on sadamaalal piisavalt vaba maad kaubaterminaalidele. Eesti Vabariik ja AS Tallinna Sadam on investeerinud Saaremaa Sadamasse ning selle infrastruktuuride ja teede rajamisse ca 300 miljonit krooni.

Saaremaa Sadama hüdrotehnilised rajatised (kaid parameetritega 200 m / –10,0 m ja 165 m / –7,0 m) võimaldavad vastu võtta kuni 30 000 dwt laevu. Need parameetrid on piisavad kõigile Euroopas liiklevatele kaubalaevadele ning kaide ääres saab üheaegselt randuda kaks 100 m pikkust laeva.

Saaremaa Sadama eelised võrreldes teiste Eesti saarte sadamatega on suurem süvis, lähedus rahvusvahelistele laevateedele ning aastaringne laevaühendus, mis annab võimaluse laiendada Saaremaalt veetava puidukauba turgu Läänemerest kuni Vahemereni. Saaremaa Sadama asukoht Läänemere keskosas lühendab laevade sõiduaega Rootsi, Saksamaale, Norrasse või Taani mitmeid tunde võrreldes teiste Eesti sadamatega.

Tuleb märkida, et keskkonnaministeerium soovib enne Küdema lahes asuva Saaremaa Sadama tegevuse laiendamist läbi viia keskkonnamõjude hindamise. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi märgib AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimehele Ain Kaljurannale saadetud kirjas, et Saaremaa Sadam asub Natura 2000 alal, kus võib tegevust lubada ja laiendada ainult juhul, kui negatiivne mõju keskkonnale on välistatud.

Siit võib järeldada, et keskkonnaminister astub üles keskkonnasõbraliku meretranspordi kasutamise vastu ning keskkonnavaenuliku autotranspordi kasutamise poolt. Samas ei ole keskkonnaminister kunagi nõudnud keskkonnamõjude hindamist Saaremaa mereäärsetel autoteedel, seehulgas ka Natura 2000 aladel, nagu näiteks Mustjala–Ranna–Võhma–Panga autoteel, ehkki autotransport saastab keskkonda 6,5 korda rohkem kui meretransport.

Autotranspordi-, prahtimis- ja logistikakulude ning keskkonna saastamise vähendamiseks ning uute töökohtade loomiseks oleks otstarbekohane rajada Mustjala valda saekaater, pelletitehas, bioenergiajaam ning laiendada Saaremaa Sadamat ja selle lähiümbrust kaubavedudeks. Uue detailplaneeringu eesmärk on ette näha Saaremaa Sadamasse ja selle lähialale lisaks reisijateveole kohalikul ekspordil ja impordil põhineva sega- ja puistekauba käitlemine (veerem, ümarpalk, hakkpuit, töödeldud puit, puidupelletid, muu metsamaterjal, freesasfalt, kala, talvel teedel kasutatav sool jne); reisilaevade, parvlaevade, ristluslaevade, laubalaevade, kalalaevade, väikelaevade, piirivalvelaevade, sõjalaevade ja sadama abilaevastiku (lootsikaater, reostustõrjelaev, õlitõkkepoomi paigaldaja, haalpaat, puksiir jms) teenindamine ning kaupadele lisandväärtust andva tööstus- ja laohoonete ehitamine.

Hakkpuidu väljavedu võib olla piiratud kolme kuu vältel, mil Saaremaa Sadamat võivad külastada ristluslaevad. Saaremaa Sadama ja selle lähiümbruse arendataval alal on plaanis kavandada erineva suurusega (1–5 ha) krundid äri- ja tootmismaa sihtotstarbega, arendada sadama välja alal teede- ja kommunikatsioonide võrk. Hakkpuidu tootmine võimaldab vabastada Saaremaa võsast.

Palgivedu Saaremaa Sadamast, millega kaasneks Saaremaa ja mandri vahelise autotranspordi vedude vähenemine, ja puitmaterjali töötlemine Saaremaa saekaatris võimaldaks vähendada kasvuhoone- ja heitgaase hinnanguliselt kuni 90% võrra. Puukoore kasutamine bio-toormaterjalina keskkonnasõbralikes energiajaamades võimaldaks vältida selle vedu mandrile.

Uue saekaatri ehitamine võimaldaks vähendada tankurautode ja nende saaste mahtu ning vähendada keskkonda saastavat fossiilsete kütuste kasutamist. Kaubatöötlemine Saaremaa Sadamas ei tekita tolmu ega prahti. Kaup ladustatakse 700 m kaugusele krundile, kuhu on võimalik rajada ka laohooned. Kaup tuuakse autodega kaile ja lastitakse autodelt otse laevale – seega vaheladustamist kaidel ette nähtud ei ole.

Saaremaa Sadama ja sellega kaasneva tootmis- ja teeninduskompleksi rajamine suurendaks piirkonna tööhõivet, vähendaks noorte lahkumist kodusaarelt ja tooks ühtlasi juurde püsielanikke, millega kaasneksid elukeskkonna muutused. Esialgsel hinnangul saaks Saaremaa juurde 250 uut töökohta, mis eeldaks lähiajal uue asumi rajamist. Elukeskkonna muutuste seisukohalt võib täiendavat tööjõudu saada Mustjalast või Kuressaarest.

Lääne-Eesti parima keskkonna- ja inimsõbralikuma Saaremaa Sadama ja selle lähiümbruse arendamine on vajalik Eesti majanduse ning Saaremaa elanike sotsiaalmajandusliku heaolu ja tervise huvides. Vaikiv ajastu Eesti meremajanduses tuleb lõpetada!

Aare-Maldus Uustalu, PhD
Eesti Mereakadeemia professor

Print Friendly, PDF & Email