Mäeküla Tõnu talu Risto rassib mitmel rindel (3)

Mäeküla Tõnu talu Risto rassib mitmel rindel

TÕNU TALU ILUTEGIJA: Idee ja teostus Risto Rängalt. Tõnu talu savitöökoja omanik teeb kõik algusest lõpuni ise.
Foto: Egon Ligi

“Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silma­hakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine ševiot-kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlma­dega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt iialgi vede­lad munad ei puudu…”

Nii iseloomustas kirjanik Eduard Vilde oma romaani “Mäeküla piimamees” (esmatrükk 1916) esimeses peatükis teose üht markantsemat tegelast, keda ka Mäe­küla Bismarckiks kutsuti. Nõnda on Vilde Järvamaal asuva Mäeküla oma romaanis kuulsaks kirjutanud. Tallinnfilm on romaani ainetel samanimelise filmigi teinud.

Vahest on aga enamikule lugejatele uudiseks, et Saaremaalgi on samanimeline küla. Mäeküla, mis asub kuulsa Maasi ordulinnuse lähedal, piirnedes Maasi külaga, ei ole paraku veel nii suurt kuulsust võitnud kui nimekaim Järvamaal. Aga juba lähiajal, rääkimata kaugemast perspektiivist, võib Orissaare valla Mäeküla üha rohkem tuntust koguda. Seda just tänu hakkajatele külanoortele.

Mäeküla noormeeste bändi Maasi Poisid teatakse-tuntakse nii kodukandis kui kaugemalgi. Mäeküla Tõnu talu savikoda, mis sai valmis mullu suvel, on juba huvilisi võõrustanud. Kaks aastat tagasi Kuressaare ametikoolis kunstilise kujundamise eriala lõpetanud Risto Ränk on oma kodutallu rajanud nüüdistasemel keraamikatöötoa, kus ruumi korraga tegutsemiseks kuuel inimesel. Praegu rassib savikoja peremees tööd teha koguni kahel rindel, nii oma keraamikatöötoas kui ka Pöide vallas Oti mõisa külje all asuvas laevaehitusfirmas Alunaut.

Meie loo Saaremaa Mäeküla mees erineb Vilde Järvamaa Mäeküla “Bismarckist” kardinaalselt. Tundmata külaelanikke ja soovimata võtta endale ennustaja tänamatut rolli, võib vist väita, et Tõnu talu Ristol on samas potentsiaali saada sama populaarseks Mäeküla tegelaseks, nagu seda oli von Kremer Vilde “Mäeküla piimamehes”, ainult selle vahega, et meie Mäeküla mees on üdini positiivne, pesuehtne saarlane, andekas ja töökas maanoor.

Üleeile pärastlõunal võttis meid Tõnu talu väravas vastu naerusuine, ettevõtja kohta ehk liigagi noor mees, keda esmapilgul võinuks gümnaasiumiõpilaseks pidada. Tegelikult lõpetas Risto Ränk Orissaare gümnaasiumi viis aastat tagasi. Ülemöödunud aastal sai ta Kuressaare ametikoolist pärast kolmeaastast õpiaega teise astme keraamiku paberid.

Ametikooli lahtiste uste päev andis idee

Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei osanud Risto keraamiku või kunstilise kujundamise erialast unistadagi. “Ametikoolis oli lahtiste uste päev. Saime selle külastamiseks gümnaasiumist vaba päeva. Esmakordselt nägin savi töötlemist. Kohe tekkis huvi keraamika vastu,” meenutas kodutallu savikoja ehitanud ettevõtja.

Armastus esimest pilgust. Nüüd võib Risto Ränk öelda, et pärast lahtiste uste päeva on kõik kenasti sujunud. Ametikool andis teadmised ja praktilised oskused. Tammsaare kirjapandu – tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – peab Risto juures sajaprotsendiliselt paika. Ametikoolis õppides ja pärast kodus savikoda rajades ning seejärel oma savikojas keraamikuna tegutsedes on armastus valitud ala vastu veelgi süvenenud.

“Savikojas on Kerako keraamika põletusahi, savivalts ja treipink. Savikoda võimaldab korraga töötada 6 inimesel. Toimuvad ka töötoad, kus inimesed ise saavad keraamilisi esemeid valmistada,” annab internetis koduleht “Risto keraamika” teada. Huvilisi juhendab Risto Ränk ise. Savikoja peremees huviliste puudumise üle ei kurda. Praegu kahjuks ei saa ettevõtja oma lemmiktööga maksimaalselt tegeleda. Töötoa sisseseade jaoks võetud laenude tagasimaksmiseks on ta targemaks pidanud ka palgatööd teha.

Risto on õnnelik, et tema ettevõtmist kodutallu keraamikatöökoda rajada toetas ka PRIA. “Hoone, kuhu savikoda rajada, oli olemas. Sisseseade, savi põletamiseks vajalik keraamikaahi ja treipink on siin kõige vajalikumad asjad. Olen ise selline treimisemees rohkem. Treipingil valmivad kõik kausid, peekrid ja tassid. Tean ka selliseid keraamikuid, kes üldse treipinki ei kasuta. Naised treivad üldiselt vähem,” rääkis juba meistrioskustega keraamik.

Kolmas suurem riistapuu keraamikatöötoas on suure rattaga savivalts. “Paned savi siia kahe kanga vahele ja valid paksuse ning saadki ühtlase saviplaadi. Käsitsi vormides ei saa kunagi nii ühtlast plaati,” demonstreeris meister tarvilikku seadet.

Savi imporditakse Saksamaalt

Võhik võib arvata, et ka tavalisest savist, mida Saaremaalgi rohkesti leidub, annab imepärast keraamikat vormida. Risto sõnul see päris nii ei ole. “Kui meil leiduvale punasele savile räni lisada, siis saab sellest ka asja, kannatab kuumuse kuidagi ära. Aga üldiselt Eesti savi töötlemiseks ei kõlba. Meie saame savi Saksamaalt, ühe Tallinna firma kaudu.”

Oma savikojas on Risto poole aastaga töödelnud umbes 300 kilogrammi savi. “Savi tuleb meile kümnekilostes pakkides. Ühest pakist saab keskeltläbi umbes 15 asja. Esimesed asjad, mida ma oma töötoas tegin, olid mitmesugused tarbeesemed kolmest erinevast savist,” rääkis Risto. Oma toodangut on Risto pakkunud igasugustel laatadel. Palamuse väljanäitusel ja Pärnu laadal tunti noore saarlase tehtud asjade vastu igatahes huvi.

Üsna palju läks ka kaubaks. Kõige paremini on müük läinud ikkagi kodusaarel. Jööri folgil, kus Mäeküla noormees omatehtud esemeid müügiks pakkus, osteti meelsasti vesipiipusid, tasse, kausse, nööpe, peekreid, vaase, seebialuseid ja teisi kauneid asjakesi. Kõik tooted on Risto enda välja mõeldud, seega täielik omalooming. Igal esemel on tootja signatuur. Noor keraamik võtab vastu ka eritellimusi. Tõnu talu töötoast on endale pulmamärgid saanud mitu noorpaari ja pulmaasjalist.

“Tihti küsitakse väiksemate lillede jaoks pisemaid vaase. Nüüd on mul neid pakkuda. Ideid jagub. Korraga ei saa kõike realiseerida. Mõttes on teha biokamin. See oleks selline väike kamin, milles kasutatakse biokütust. Põlemisel see mingeid jääkaineid ei eralda. Selline kamin võib vabalt toas laual olla. See on nagu toasisustus-element, mis annab ka sooja natuke.

Kütus ei ole sellel üldse kallis,” näeb keraamik oma alal perspektiivi.
Risto kiitis kõiki õpetajaid. Tallinnas ARS Keraamikas praktikal olles sai ta koolis õpitule lisaks palju uusi kogemusi. Kuressaare ametikooli õpetaja Maila Juns-Veldre andis Ristole põhiteadmised nii teoorias kui ka praktikas. Oma õpetajat hindab nüüd juba ise huvilisi juhendav Risto Ränk väga kõrgelt.

Tõnu talu savitöökojast on tellitud ka serviise, kellasid, nimelisi tasse, kausse ja peekreid. Jõulude eelne aeg oli Ristole loomingulises mõttes kõige viljakam ja seda ka otsese tootmistöö poolest. Meistrimehel on aga inimestele palve. Kui keegi soovib mingiks tähtajaks midagi tellida, siis teatagu sellest aegsasti ette, kuna toote kuivamine võtab oma aja. “Mõni helistab, et tahab kolme päeva pärast ühte asjakest. Nii kiiresti ei saa. Tooted peavad vähemalt kaks nädalat toatemperatuuril kuivama,” selgitas Risto Ränk.

Print Friendly, PDF & Email