Piletisoodustus säästab bussireisijaid hinnatõusust (14)

Piletisoodustus säästab bussireisijaid hinnatõusust

SÕIDA BUSSIGA! Liinibussides kõikidele reisijatele soodustuse andmisel on kaks peamist eesmärki: soodustada ühistransporti ja hõlbustada kontrolli piletimüügil bussides.
Foto: Peeter Kukk

Veebruarist rakenduv laevasõidusoodustus tõotab määruse kohaselt laieneda lisaks Saare maakonna elanikele ka kõigile neile, kes reisivad liinibussiga. Bussifirmade hinnangul võib see tähendada aga pigem seda, et reisijad pääsevad seeläbi piletihinna tõusust.

AS-i Go Bus Saaremaa osakonna juht Enn Randmaa tõdes, et nad on mõelnud parvlaevapileti hinna alandamise peale bussipileti sees, mis hakkaks kajastuma bussipileti hinnas. “Igati positiivne otsus riigi poolt,” arvas Saarte Häälega rääkinud Randmaa. Tema sõnul pole Go Bus siiski veel täpset süsteemi välja mõelnud, kuidas see soodustus piletihinnas konkreetselt kajastuks.

“Pigem peab siin vaatama ka seda, et “tänu” kütusemagnaatidele tuleb ehk lähitulevikus bussipileti hinda hoopis tõstma hakata,” sõnas Randmaa. Sama tunnistas ka AS-i Sareta juhatuse esimees Ivar Liiv, kelle sõnul on parvlaevapiletite hinna langetamine kõigi saarlaste ja bussireisijate jaoks kindlasti hea uudis.

“Viimaste kuude kütusehinna tuntava tõusu valguses säästab praamipileti hinna langetamine Eesti vabariigi poolt bussireisijaid pigem bussipileti või ka bussireisi hinnatõusust,” nentis Liiv. AS-i Sarbuss juhatuse liige Taavi Tuisk ei tahtnud aga praegu veel täpsemaid lubadusi välja käia, kuid kinnitas, et kui määrus sellisel kujul rakendub, siis vaatavad nad vastavalt olukorrale oma piletihinnad kindlasti üle.

Ühistranspordi soodustamiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõuniku Rasmus Ruuda sõnul on liinibussides kõikidele reisijatele soodustuse andmisel kaks peamist eesmärki: soodustada ühistransporti ja hõlbustada kontrolli piletimüügil bussides.

Ta tunnistas, et ministeeriumi seisukohalt on bussides soodustuse rakendamise eelduseks see, et liinibussiga sõidavad enamasti kohalikud elanikud. “Kui selle soodustuse tagajärjel peakski mandriinimeste osakaal liinibussides suurenema, siis on ju ühistranspordi kasutamine paranenud, mis on positiivne tagajärg,” tähendas ta. Ruuda selgitas, et bussipileti hinnad kujunevad turule vastavalt ja seetõttu ei saa riik hinda tegelikult otseselt määrata. “Me kindlasti soovitame bussivedajatel kehtestatud soodustust piletihinna kujundamisel arvesse võtta,” lisas ta.

Liinibussireisijatele automaatselt rakenduva soodustuse kõrval ei ole aga ministeeriumi seisukohalt kohalike elanike autodes sõitvatele isikutele automaatselt sõidusoodustuse andmisel bussidega samaväärset positiivset mõju. “Piletihinna sõltuvus sellest, millises autos keegi sõidab, ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele ja ei ole tingitud ka muust avalikust huvist,” rõhutas Rasmus Ruuda.

Ainuüksi laevafirma piletimüügi lihtsustamine ei ole tema sõnul piisav eesmärk. “Olemasolevad tehnilised lahendused võimaldavad tuvastada isikute elukoha piisavalt kiiresti, et reisijatele piletimüügil täiendavat ajakulu mitte tekitada,” kinnitas ta.

Saarlaste lauskontrollimise vastu

Saare maavanem Toomas Kasemaa on aga ühes Hiiu- ja Saaremaa omavalitsusliidu, Saaremaa ettevõtjate liidu, Hiiumaa tootjate liidu ning Hiiu maavanemaga just seda meelt, et autodes istuvate kaasreisijate n-ö staatuse kindlaks tegemine nõuaks hulga aega. Samas peab automaatse autodes sõitjatele soodustuse rakendamise tõenäosuse üle otsustama ministeerium.

“Ilma soodustuse lihtsustatud rakendamiseta peavad kõik autos viibijad esitama kassapidajale oma ID-kaardi ja see võtab paratamatult lisaaega. Samuti ei ole saarlaste lauskontroll minu arvates parim viis odavamaks ülepääsuks,” leiab Kasemaa. Endise Eesti piiripoliitika koordineerijana arvas Toomas Kasemaa, et ega Eesti siis asjatult Schengeni leppega liitunud ega kaotanud EL-i sisepiiridel kontrolli. “See on oluliselt lihtsustanud inimeste ja kaupade vaba liikumist.

Ka Saaremaad ja Hiiumaad ei tohiks kunstlikult lauskontrolliga muuta vähem elamiskõlblikuks kohaks, võrreldes ülejäänud Eestiga,” põhjendas ta. Kasemaa hinnangul ei peaks kaasreisija mõtlema autos sellele, kas tal ikka on ID-kaart Eestis liikudes taskus või ei. Piisama peaks sellest, kui autojuht on teinud lepingu või on autojuhil ID-kaart.

Print Friendly, PDF & Email