Eakad hakkavad hooldajaga suhtlema interneti kaudu (5)

Eakad hakkavad hooldajaga suhtlema interneti kaudu

KASULIK VIDIN: Idee poolest on peamine abivahend sarnane videotelefonile.
Foto: Erakogu

Tehnika ja võimaluste pidev areng saab üsna pea nähtavaks ka eakate hooldusteenuses, kui omavalitsuse sotsiaaltöötaja saab inimesele hetkelist tuge ja abi pakkuda näiteks veebikaamera vahendusel.

Tihti on eakas inimene üsna habras kuid veel küllalt kõbus iseseisvalt kodus elamiseks, seega vajaks pidevat jälgimist ja inimesi enda lähedal. Kui seda võimalust ei ole, tuleb suunduda kodust hooldekodusse. Aga kui kodus oleks televiisori moodi lihtne seade, mille teises otsas ööpäevane abikeskus, oleks muret tüki vähem.

Rahvusvahelises ühisprojektis nimega VIRTU üritakse virtuaalse maailma koju kätte toomise teel toetada eakate elu ja iseseisvat toimetulekut kodus. Saaremaalt on partneriteks Kuressaare Hoolekanne SA, kes on vastutav teenuste sisu eest ja Saaremaa Arenduskeksus SA , kes esindab maakonna valdu. Euroopa Liidu Interreg IVa programmi meetmest toetatava kogumaksumusega ligi 2,2 miljonit eurot maksva projekti abil jõutakse reaalselt muuhulgas eelpooltoodud näiteni, kus inimene saaks hooldajaga lihtsalt interneti teel kontakti.

“Iseenesest on see nagu telekas, mille abil saab rääkida,“ võtab SAK-i esindaja Anneli Rasu asja ühte lausesse kokku. Idee poolest ongi peamine abivahend sarnane videotelefonile. Eakal inimesel, kes elab üksi on kodus olemas televiisorisarnane puutetundlik ekraan, kus peal on ka videokaamera. Vajadusel saab ta ühendust valla sotsiaaltöötajaga, kel töölaual sarnane seade või kes kasutab näiteks vastavat tarkvara oma sülearvutis. Lisaks sotsiaaltöötajale saaksid seadet kasutada ka isiklikud hooldajad või lähedased. Näiteks kui kellegi eakas ema-isa elab kusagil kaugel ja üksildases kohas, oleks taoline võimalus igati hea aeg-ajalt kontakteerumiseks ja uurimiseks, et kas kõik on hästi ja korras.

Rasu sõnul saab seadmes olema ka tugikanal, kus 24/7 keegi vastab. Võimalusi taolise seadme kasutamiseks on vast lõpmatuseni. Näiteks miks ei võiks eakas inimene kaamera vahendusel suhelda kirikuõpetajaga, arstiga, juristiga või näiteks saaks nii teha vanuritele grupivõimlemist. Eestvedaja istub kaamera ees, näitab ette ja eakad teevad kodus jõukohaseid harjutusi järgi.
Projekti raames on Saaremaale planeeritud soetada mitukümmend lõpptarbija seadet ja neli suuremat keskust teenuste pakkumiseks. Esimesed eakad lõppkliendid on juba omavalitsustes leitud, kuid ootenimekirjad ei ole lõplikud ning sobilike klientide leidmine on pidev protsess.
Eeldus taolise seadme soetamiseks on muidugi internetiühendus, kuid projekti on kirjutatud ka traadita internetiühenduse loomise võimalused ning Rasu sõnul töötavad seadmed ka 3G mobiilse andmesidega.
Iseenesest ei ole seadme kasutamises midagi keerulist ja projekt näeb ette ka kasutajate igakülgset toetamist ja koolitamist. Esiadmed peaksid Saaremaal tööle hakkama kevadel.

Print Friendly, PDF & Email