Tulumaksu laekumise plaan sai täidetud (1)

Tulumaksu laekumise plaan sai täidetud

 

Üksikisiku tulumaksu laekumise statistika näitab, et Saare maakonnas tervikuna laekus 2010. aastal üksikisiku tulumaksu ligi 12,6 miljonit krooni (5,7%) enam kui kavandatud. Prognoositust rohkem laekus tulumaksu pea kõigis omavalitsustes, ainsa erandina jäi väikesesse miinusesse (–1,7% ehk veidi üle 86 000 krooni) vaid Kihelkonna vald. Kui aga tulumaksu mullust laekumist võrrelda 2009. aastaga, siis plussi suutsid end vedada vaid neli omavalitsust – Mustjala, Torgu, Ruhnu ja Muhu.

2010. aasta üksikisiku tulumaksu laekumise edetabelit juhib Saare maakonnas kindlalt Mustjala vald, kus laekumine ületas prognoositu enam kui 30% võrra. Rahalises väljenduses tähendab see, et Mustjalas laekus tulumaksu 977 322 krooni enam kui eelarves kavandatud. Eriti hea oli valla jaoks mullune november: kui tavaliselt jääb üksikisiku tulumaksu ühe kuu laekumine Mustjala vallas vahemikku 200 000 – 300 000 krooni, siis läinud aasta novembris oli see näitaja enam kui kolm korda suurem, ulatudes 1,04 miljoni kroonini.

Et saada kommentaari säärase väga hea saavutuse kohta, pöördus Saarte Hääl nii vallavalitsuse kui ka maksu- ja tolliameti poole. Vallavalitsuse raamatupidamisest vastati jaanuarikuu alguses toimetuse järelepärimisele napisõnaliselt: “Vald ei ole [hea maksulaekumise põhjust] teada saanud ja maksuameti andmed ei ole avalikustamiseks.”

Maksu- ja tolliametist aga anti teada, et kõik nende arvutused on korrektsed ja et kõnealuse omavalitsuse tulumaksueraldis suurenes FIDEK-i (s.o füüsilise isiku tuludeklaratsiooni – toim) tulu arvelt. “Kes need isikud olid ja millise tulu arvelt Mustjala eraldis täpsemalt suurenes, seda maksu- ja tolliamet maksusaladuse tõttu kommenteerida ei saa,” ütles Saarte Häälele maksu- ja tolliameti pressiesindaja Katrina Tuulik.

Linn jäi majandusaastaga rahule

Maakonna suurima omavalitsuse, Kuressaare linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis ütles, et üldjoontes võib äsja lõppenud majandusaastaga rahule jääda. “Kui eelarvet tervikuna vaadata, siis laekus sinna 1% kavandatust enam,” rääkis Takkis. “Üksikisiku tulumaksu aga laekus koguni 7,1% (rahalises väljenduses 7,3 miljonit krooni – toim) enam kui olime seda prognoosinud.”

Samas aga nentis linna rahandusnõunik, et sellest 7,3-miljonilisest tulumaksu ülelaekumisest oli 4,4 miljonit krooni ühekordset laekumist läinud aasta suvel. Tema sõnul oli siin tegemist ühe Kuressaares elava ettevõtja tulult arvestatud tulumaksuga. “See aga tähendab, et linna 2011. aasta eelarve kokkupanemisel me seda ülelaekumist ei saa arvestada kui eeldust, et majanduskliima Kuressaares on hakanud paranema,” selgitas Mai Takkis. “Kui me selle suvise ühekordse ülelaekumise välja jätame, siis saame tulemuseks, et tegelikult vähenes tulumaksu laekumine mullu 2009. aastaga võrreldes koguni 6,5%, mitte aga 2,5% võrra, nagu seda ametlik statistika näitab.”

Säilitame ettevaatlikku joont

Rääkides linna 2011. aasta eelarve koostamisest, märkis Takkis, et selle esimesse projekti on üksikisiku tulumaksu laekumise suuruseks kavandatud 104,95 miljonit krooni (u 6,7 miljonit eurot). See on 1,7% enam kui läinud aasta eelarves, samas aga ligi 5% vähem võrreldes 2010. aasta tegeliku laekumisega.

“Ettevaatlikuks peame jääma seepärast, et kui möödunud aasta maksulaekumisi vaadata kuude lõikes, siis näeme, et vaid kolmel kuul (juuli, oktoober ja detsember) oli üksikisiku tulumaksu laekumine tunamullusega võrreldes plussis,” ütles linna rahandusnõunik. “Kui aga analüüsida Kuressaare maksumaksjate üldarvu ja maksumaksjate tulude suuruse näitajaid, siis rahandusministeeriumi andmetel on need 2010. aastal tunamullusega võrreldes keskmiselt vähenenud vastavalt viie ja seitsme protsendi võrra.”

Küsimusele, kas eeloleval aastal võiksid linnaeelarvelised töötajad ka palgatõusule loota, vastas Mai Takkis eitavalt. “Ei oleks õige rääkida palgatõusust 2011. aastal, sest see oleks asjatute lootuste andmine,” ütles ta. “Eelarveliste töötajate sissetulekute suurendamisest saame me rääkida alles siis, kui majandus, eelkõige tööhõive ja palgatase on stabiliseerunud. Samas aga tundub, et meie ettevõtjad on tööhõive küsimuses jäänud ettevaatlikule seisukohale ja ka mitmed rahvusvahelised finantsorganisatsioonid on eelolevaks aastaks prognoosinud majanduskasvu tempode aeglustumist.”

Mis puudutab uusi võimalikke palgakärpeid, siis selle kohta ütles linna rahandusnõunik: “Käesoleval aastal linna töötajate palga vähendamist ei toimu. 2009. aasta 1. aprillist tegi Kuressaare väga radikaalse otsuse, vähendades kõigi linnatöötajate palkasid 18% võrra. Tänu sellele lõpetasime me 2009. aasta ilma suuremate probleemideta ja ka 2010. aastal ei pidanud me eelarveaasta keskel tegema ühtegi järsku muutust. Aga see, et äsja lõppenud majandusaastal täitus linnaeelarve tervikuna 1-protsendilise ülelaekumisega, kinnitab, et rasketel aegadel oleme ikkagi päris õigesti käitunud.”

Print Friendly, PDF & Email