Mees, keda trellid ja müürid ei pidanud (1)

Mees, keda trellid ja müürid ei pidanud

PELGUPAIK AURORA: Endine kriminaalpolitseinik Arvet Kallas näitab tuntud aurulaeva järgi rahvasuus Auroraks ristitud maja, mis oli üks kohtadest, kus arestimajast põgenenu end varjata üritas.
Foto: Egon Ligi

1990. aastatel ametis olnud politseiniku sõnul oli T. (40) omal ajal siinsete pättide seas lugupeetud tüüp. Üks niinimetatud liidritest, kes on korduvalt kinni istunud ja mitmeid kordi arestimajadest põgenenud. “See tüüp on kogu aeg üritanud põgeneda. Kuid kui sa juba oled sellise kuritegude registriga, siis peaks ju aru saama, et kuhu sa ikka põgened. Võetakse jälle kinni ja saad järgmise laksu,” leiab noil päevil kriminaaljälituse inspektorina töötanud Kalle Laanet.

Kordi, mil T. on kohtus oma “vägitegude” eest süüdi tunnistatud, ei anna ühe käe sõrmedel kokku lugeda, nende jaoks läheb praeguse seisuga kindlasti ka teist kätt tarvis. Esimest korda mõisteti talle kaks aastat vabadusekaotust 1985. aasta 28. mail. Siis karistas toonane Kingissepa rajooni rahvakohus teda ENSV kriminaalkoodeksi paragrahvi alusel, mis käsitleb salajast vargust.

Kaks aastat noortevanglas ära istunud T. ei püsinud aga õigel teel kuigi kaua. 1987. aasta hilissügisel, 30. novembril langetas rajooni rahvakohus järgmise otsuse ja sedakorda kraadi võrra kangema teo eest. T. enam pelgalt ei varastanud, vaid kasutas ohvri kallal ka vägivalda. Selline tegu tõi talle juba pikema vangistuse kui eelmisel korral – kolm aastat ja kuus kuud.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

 

Print Friendly, PDF & Email