Lumest nii ja teisiti

Lumest nii ja teisiti

DRAAKON KAUNIKS: Lohele teeb viimast viimistlust Herdis Kindsigo.

Maad, mered ja metsad valgeks katnud lumi, mida kahel viimasel aastal on puistanud kõikide eelmiste poriste talvede jagu, on tegelikult väikestest kuuekandilistest jääkristallidest koosnev mineraal.

Iga lumekristalli keskel on väike tolmuterake, mille peale ta kasvama hakkab ning lumehelbeks saab. Ehkki igal helbel on sarnane kristall-struktuur, ei leidu arvatavasti ühtegi teisega identset. Esimene teadaolev lumehelbepildistus toimus aastal 1885 Ameerika talumehest iseõppinud atmosfäärifüüsiku ja fotograafi Wilson Bentley mikroskoobi külge ühendatud fotoaparaadiga. Elu jooksul tegi mees kokku üle 5000 helbefoto, leidmata ühtegi samast.

Maailma suurimaks lumehelbeks peetakse aga 1887. aastal USA-s Montana osariigis mõõdetut – see olnud 38 cm lai ja 20 cm paks.

Lumi on tegelikult värvusetu

Värskelt sadanud kohev lumi koosneb kuni 95 protsendi ulatuses õhust, seetõttu on värske lumi väga kerge ning hea soojahoidja. Ehkki me näeme lund valgena, on see tegelikult hoopis värvusetu ning läbipaistev. Lumele langenud valgus peegeldub selle kristallpindadelt igasse suunda tagasi ning näiteks ereda sinitaeva all tundub lumi sinakas. Punast, nn arbuusilund, mida mõnes kauges ja jahedas paigas ette tuleb, värvib punaseks teatud vetikas.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

 

Print Friendly, PDF & Email