Juhtkiri: Küll see kevad tuleb ka

Kes see nüüd ütleb, millal talv õieti poolitatud saab – on see tänasel taliharjapäeval, tuleval esmaspäeval oleval tõnisepäeval või siis hoopis 25. jaanuaril paavlipäeval (või ehk koguni 2. veebruaril küünlapäeval)?

Kõik need rahvakalendri tähtpäevad lubavad meile talve selgroo murdumist ning võimalust, et kusagilt pilve tagant hakkab ka kord paistma päike, mis suure lume viimaks ära sulatab.

Ning tõsi ta ka on, et aina rohkem hakkavad inimesed mõtlema kevade peale. Mida päev edasi, seda rohkem hakatakse ootama kevade märke ning mõeldakse, et ega see vetevulin enam kaugel pole. Ainult paar kuud veel ja juba võib tunda, kuidas päike tuulevarjulises kohas selga soojendab.

Meie esivanemad, muide, uskusid, et hästi läheb neil, kel tänaseks pool loomatoitu alles. Ehkki neid, kel lojuseid laudas, on tänapäeval ütlemata vähe, võiks ju naljaviluks vähemalt sahvris moosiriiuli või keldris kartulisalve poole kiigata – kuidas lood on, kas ikka tuleb kevadeni välja.

Igal juhul head kevadeootust meile kõigile, täna võib seda juba soovida.

Print Friendly, PDF & Email